Announcements
Announcements
SEI Tallinn koostas Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel uuringu Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimalustest, kus analüüsiti aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamise võimalusi, selleks vajalikke meetmeid ja investeeringuid.
Uuringust lähtub, et kliimaneutraalsuseni jõudmine, kus inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heide on tasakaalus sidumisega, on kõigi valdkondade (nii era-, avaliku kui mittetulundussektori) panustamisel analüüsitud meetmete rakendamise korral võimalik. Samuti on see strateegiliselt tarkade investeeringute korral potentsiaalselt tulutoov.
Põhirisk eesmärgi saavutamisel on see, et mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsuseid ning meetmete rakendamisega alustamist, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse suunas pürgimine tõotab tulla.
Raportis on välja toodud kliimaneutraalsuseni jõudmiseks vajalike tegevuste kogumaksumusena ca 17,3 miljardit eurot. Siinjuures on oluline meeles pidada et, tegemist on 30 aasta peale jaguneva summa ja ülesandega.
See maksumus ei ole täiendav investeeringumaht võrreldes seni eesmärgiks olnud 80% heitmete vähendamisega, vaid moodustavad lõviosa 17,3 miljardist, kuna ka selle eesmärgi täitmine eeldab nagunii väga ulatuslikke investeeringuid energiasektoris, energiatõhususes ning transpordisektoris aastatel 2021-2030 ja 2050-nda aastani viival perioodil. Samuti tuleb arvestada, et 30-aastase vahemiku kestel muutub nii tehnoloogiate maksumus, kui ka muud olulised näitajad. Seega on tegu indikatiivse hinnanguga, mida tuleb edaspidi uuendada selleks uuringus raames välja arendatud exceli tööriista kasutades.
Eesmärgi saavutamiseks on vajalik panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, KOV-idel, valdkondadel ja kõigil füüsilistel ning juriidilistel isikutel ning eeldatud on muutused nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Prognoositud tegevuste kogusummast (17,3 miljardit eurot) lõviosa moodustavad erasektori investeeringud mahus ca 12,7 miljardit eurot. Avaliku sektori organisatsioonide finantseeritud tegevuste mahuks on ligikaudu 4,6 miljardit eurot. Need iga-aastased investeeringud moodustaksid suhtena SKP-sse järgmisel kümnendil ca 4%, 2031-2040 ca 2% ja 2041-2050 vähem kui 1%.
Eesmärgi saavutamine loob meetmete elluviimise ajal töökohtade loomise kõrval pikemas perspektiivis võimaluse restruktureerida ja parandada majanduse konkurentsivõimet ning olla paremini valmis tulevikuarenguteks. Strateegilised investeeringud järgmisel kümnendil toetavad innovatsiooni ja uute, kõrge lisandväärtusega töökohtade loomist madala süsinikumahukusega sektorites. Samuti on võimalik inimkapitali arendamisse panustades võimalik ennetada tehnilise pädevuse pudelikaelade (vajalike spetsialistide puudus) tekkimist. Muutused majanduse struktuuris on loomulik protsess, mida väljapakutud (ja muude toetavate) meetmetega on võimalik kujundada selliselt, et protsess omab pikaajalises vaates positiivset mõju nii otseses tulu-kulu arvestuses, mõjus SKP-le kui ka mõjus tööhõivele.
Tutvu raporti täispika versiooniga siin:
Media coverage / ERR tegi otseülekande SEI Tallinna raporti tutvustamiselt, milles otsiti vastust küsimusele, kas ja kuidas on kliimaneutraalsus Eestis 2050. aastaks saavutatav.
SEI report / This study analyses progress made towards reaching climate neutrality in Estonia.
SEI brief / This page gives an overview of SEI Tallinn's research into Estonia's pathways to becoming climate neutral by 2050.
Design and development by Soapbox.
