Pealinn: Valmiv uuring: prügi satub merre ehitusplatsidelt ja puhkekohtadest

Tallinn ja Stockholmi keskkonnainstituudi siinne keskus uurivad ühiselt plastijäätmete teekonda Läänemerre. Ühekordselt kasutatavad plastesemed on keskuse vanemeksperdi Harri Moora sõnul kõige tavapärasem prügi meie meres.

Kuna plastik on kerge, võib ta rännata pika tee ning jõuab merre eri radu pidi – tuulega, vihmaga, jõgede või üleujutuste kaudu, ka tormiveega kantult. Sadeveega võib väikesemahuline prügi leida tee merre ka tänavailt.

Kalade kõhud plastist pungil

“Kevadeti jõuab prügi merre kõige rohkem turismi- ja puhkealadelt,” rääkis Moora. “Lumevee sulades kandub prügi ja praht suurveega jõkke ja sedakaudu merre ka metsadest. Jõgesid pidi kandub merre kõige rohkem karastusjookide pudeleid. Nii satuvad pudelid merre näiteks näiteks Pirita jõe äärsetelt puhkealadelt. Avalikes randades aga võib tuul ohtralt prügi merre keerutada näiteks ümberläinud prügikastist.”

Kõige tavalisem prügi Läänemere randades on suitsukonid, mis moodustavad rannaprügist isegi kuni 67%. “Kui viskad suitsukoni rentslisse, jõuab seegi suure tõenäosusega merre,” ütles Moora. “Kuigi arvatakse, et konid lagunevad looduses, on need  keskkonnale tegelikult ohtlikud.”

Sigaretifiltrid valmistatakse plastikust ja need sisaldavad selliseid mürke nagu kaadmium, plii ja arseen. Vees lagunevad konid  mikroplastiks ja eraldavad vette mürkaineid. Igal aastal kogutakse randade puhastamisel kokku tuhandeid suitsukonisid, kuid see on vaid jäämäe tipp.

Kui plastikprügi jõuab merre, võib see triivida kaugele, vajuda põhja, laguneda mikroplastikuks, segada tõsiselt mereelanike elu ning sattuda isegi meie toitu ja joogivette. “Plast laguneb vees imeväikesteks osadeks, tehismaterjal jõuab kalade-lindude kõhtudesse ja nood haigestuvad,” nentis Moora, kelle sõnul on suuremaid plastiosakesi leitud näiteks võõrliigina Läänemeres kohanenud mudilate pugudest.

“Kolmas mereprügi tekitaja on ehitusplatsid,” lausus Moora.  “Peamiselt satub vette valge penoplast, mis on väga lenduv materjal. Merre jõuab see enamasti kraavide ja jõgede kaudu.”

Uudne seire

“Projekti tulemused selguvad sügiseks,” ütles abilinnapea Züleyxa Izmailova. “Projekti käigus uuritakse, kuidas linnaaladel tekkinud plastijäätmed Läänemerre satuvad ning mereprahiks saavad. Lisaks töötatakse välja seire viisid merre sattunud plastprügi jälgimiseks.”

Izmailova sõnul saavad Läänemere äärsed omavalitsused andmete põhjal koostada tegevuskavad, mis aitavad mereprügi vähendada ja vältida. Lähemalt uuritakse plastijäätmete ning mikroplasti võimalikku mõju, sealhulgas mürgisust keskkonnale ja inimestele.

Projektile annavad raha Euroopa Liit, keskkonnainvesteeringute keskus ja Tallinna linn. Projekt Blastic kestab 2018. aasta lõpuni.
Mere puhtusele on pühendatud ka tänavune Tallinna heakorrakuu.

WC-pott ega dušš pole prügikast

• Umbes viiendik Läänemeres leiduvast prügist satub sinna  kanalisatsiooni kaudu.

• Kuigi reoveepuhastid suudavad osa prügist veest eemaldada, ei ole need loodud plastitükkide kogumiseks. Kõige väiksemad osakesed pääsevad puhastitest läbi, samas võivad plastijäätmed põhjustada ummistusi ja niiviisi omakorda üleujutusi.