Kuidas anda kasutatud rõivastele uus elu?

Eesti ja teised Balti riigid on oluliseks lüliks Põhjamaade kasutatud rõivaste ringlussevõtu ahelas. Paljud kasutatud rõivad jõuavad siia käitlemiseks ja korduskasutuseks nii-öelda teise käe poodidesse ning kuna kõiki rõivakoguseid ei suudeta ära müüa, muutuvad nad probleemseks jäätmeliigiks, mis ladestatakse valdavalt prügilatesse.

Samas võib eeldada, et Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas Eesti, peavad juba lähiaastatel rakendama kasutatud rõivaste kogumissüsteemi, mis aitaks pikendada rõivaste eluiga ja suunata nad ringlusesse.

„Eesti ja Baltimaad on põhimõtteliselt Põhjamaade kasutatud rõivaste tagahoov,“ kommenteeris Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ringmajanduse ekspert Keri Kant Hvass. „Täna ei tea me ei siia saabuvate kasutatud riiete koguseid, samuti pole meil väga head ülevaadet, mis saab müümata jäänud riietest edasi. Meil puudub ka võimekus korduskasutuseks kõlbmatut tekstiili ise suurtes kogustes ümber töödelda ja ringlusse võtta. Praegusel ajal, kui kiirmoe tootmine ja tarbimine kõikjal maailmas aina kasvab, on väga oluline kasutatud rõivaste edasine teekond potentsiaalse ressursina läbi mõelda,“ lisas Kant Hvass.

Põhjamaadest imporditavad rõivaste näol on üheltpoolt tegemist probleemse jäätmevooga, mis vajaks ringmajanduse perspektiivis korduskasutust ja ringlussevõttu, teisalt pakub see valdkond Baltimaadele ka võimalusi.

„Põhjamaades on toimunud viimastel aastatel huvitavad arengud, kus tekstiilijäätmed on võetud suurema fookuse alla,“ kommenteeris Taani ettevõtte Planmiljo vanemkonsultant David Watson. „On käivitatud initsiatiive ja arendatakse tehnoloogiaid, mis püüavad tulevikku vaatavalt probleemile lahendust leida, samuti on teema tõstatunud poliitilisel tasandil. Tekstiilijäätmete valdkonnas on Põhjamaadel ja Balti riikidel kindlasti võimalik üksteiselt õppida ja ühiseid sünergiaid leida. Geograafilise läheduse tõttu on väga mõistlik arendada koostöövõimalusi tekstiili vastutustundlikult ringlusse võtmisel,“ lisas Watson.

Neid ja muid teemasid käsitletakse täna Baltika moelaval toimuval konverentsil, mis toob kokku tekstiili ja ringmajanduse valdkonnas tegelevad eksperdid Balti riikidest ja Põhjamaadest.

Konverents on avaürituseks projektile „Liikudes Põhjamaade-Balti ringse tekstiilisüsteemi poole”, mida rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti Eestipoolseks partneriks on Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus.