SEI Tallinn ärgitab noori leidma uusi töövõimalusi kestliku arenguga seotud aladel

Maapiirkondades elavad noored seisavad tööd otsides silmitsi keeruliste väljakutsetega. Ülikooli tuleb minna kaugemale kui suurematest linnadest pärit noortel. Äärealadel on töökohti niigi vähem ja paljude maapiirkondade majandus – eriti saartel – sõltub tugevalt turismist, kus on kõrg- ja madalperioodid, mis omakorda mõjutavad töökohtade kättesaadavust. Ettevõtted ja asutused ootavad omakorda tööle kandideerijatelt põhjalikku varasemate töökogemuste pagasit ja ka ootused praktikantidele on sageli kõrged. Töökogemuse puudus viib niisiis suletud ringini, kus tööd pole võimalik saada töökogemuse puuduse tõttu ja töökogemust omakorda töö puudumise tõttu. 

Selle väljakutse lahendamisega tegeleb rahvusvaheline projekt YENESIS, mis püüab tööpuudust leevendada selliste noorte seas, kes parasjagu ei õpi, tööta ega osale koolitustel (NEET). Aastail 2019-2024 kestva projekti eesmärk on noori harida, omavahel kokku viia, valmistada neid ette rohetöökohtade loomiseks ja sinna tööle asumiseks. 

Aprillis said kokku 12 noort Eesti saartelt ja äärealadelt, et täiendada end säästva arengu ning tärkava rohelise tööturu teemadel. Viie päeva jooksul andsid SEI Tallinna eksperdid noortele ülevaate kliimamuutustega kohanemisest, kestlikest toidu- ja veesüsteemidest ning ringmajanduse väljakutsetest ja võimalustest. Eraldi päev oli pühendatud koostööoskustele, et parandada noorte võimalust tööturule siseneda ja seal hiljem hakkama saada. 

SEI Tallinna vanemekspert Kaidi Tamm ja programmi assistent Brigita Tool tutvustasid 15-30-aastastele noortele säästva arenguga seotud valdkondi, kus on oodata kasvavat nõudlust töötajate järele. Üheskoos kaardistati noorte kogetud probleemid, arendati kestlikke äriideid, millega saaks toetada ka oma kohalikku kogukonda, ning tutvuti rahastusvõimalustega rohemajandusega seotud ettevõtmiste toetamiseks. Koolitust külastasid ka noored ettevõtjad, kes andsid praktilise sissevaate ringmajanduse ja kestliku veekorraldusega seotud ettevõtete töösse ja julgustasid vestlusringis noori oma ideid ellu viima. 

“Saime päris hea ülevaate erinevatest võimalustest ettevõtluses rahastust saada. Või mis põhjusel on oluline, et roheettevõtmised saavad praegu tähelepanu,” jagas enda jaoks olulisemaid õppetunde YENESISe osaline Romet Allmägi, kel on endal mitu äriideed mõttes. Lahemaa rahvuspargis kasvanud noormees leiab, et säästva arengu lahendused peaksid keskenduma rohkem looduslikule elukeskkonnale, samas kui praegu läheb põhitähelepanu tehiskeskkondadele, näiteks linnadele. 

Osal noortest olid juba enne koolitusele tulemist põhjalikud teadmised keskkonnast – üks neist oli Vete-Mari Kuningas, kes õpib bioloogiat ja elustiku kaitset. “Sellest nädalast jäi minu jaoks kõige rohkem kõlama see, et tööturul hindavad tööandjad sageli võib-olla rohkem seda, milline sa oled isiksusena, kuidas teed tiimis tööd ja saad hakkama töökeskkonnas,” rääkis Kuningas, kõrvutades nimetatud omadusi tehniliste oskustega, mida on lihtsam juurde õppida. Kui praegu näeb ta oma valdkonnas pigem vähe töövõimalusi, siis usutavasti toob keskkonnateadlikkuse tõus ka uusi töövõimalusi erinevates sektorites. Praeguste võimalike valikutena tulevikuks nimetas Kuningas tööd avalikus sektoris või akadeemias. “Bioloogia ja keskkond on aga minu arvates nii fundamentaalsed teemad, et neid saaks siduda erinevatesse valdkondadesse. Keegi ütles kunagi, et igas ettevõttes peaks olema vähemalt üks bioloog või inimene, kes mõistab ettevõtte keskkonnamõju,” arutles ta. 

Kaidi Tamm nõustus üha kasvava vajadusega põimida keskkonnateadmisi erinevatesse valdkondadesse. Tema hinnangul on Eestis praegu suur puudujääk ekspertidest, kel oleks laiem ja sügavam arusaamine omavahel seotud probleemidest, mida tekitavad kliimamuutused, elurikkuse kadu, lineaarne majandus ja muud suured ühiskondlikud väljakutsed. Kestliku arengu probleemid on omavahel tihedalt põimunud. Inimestel on aga enamasti oma piiratud tööülesanded, mis ei jäta neile endile ega tööandjatele aega, jõudu ega ressursse juurdeõppeks ega konkreetsetest tööülesannetest kaugemale vaatamiseks, selgitas Tamm.  

Ka riiklikul tasandil puudub praegu terviklik ülevaade rohetöökohtadest ja strateegia nende tekke toetamiseks, samas kui tööturg ise areneb kiirelt edasi. Nende muutustega toimetulekuks on tarvis nii olemasolevaid rohetöökohti kui täiesti uusi ameteid, mida praegu olemas ei ole. “Praegused ühiskondlikud muutused toovad noorte jaoks kaasa väga suure uuenduspotentsiaali – mitte ainult võimaluse enda firmasid luua, vaid töötada olemasolevate asutustega koos välja uusi ametikohti vastavalt muutuvatele ühiskondlikele vajadustele. Oluline on olla uutest arengutest teadlik ja saabuvateks muutusteks enda täiendamise kaudu ette valmistunud – nii saame tagada, et rohepöördega kaasnev ühiskondlik muutus toob kasu võimalikult paljudele ühiskonnaliikmetele,” rõhutas Kaidi Tamm.

Koolituse korraldajad loodavad, et tekkinud arusaamine üha olulisemaks muutuvatest valdkondadest ja alles tekkivatest töökohtadest inspireerib noori jätkama oma haridusteed, leidma uusi töökohti või looma uusi ettevõtteid mõnes kestliku arenguga seotud valdkonnas. 

YENESISe projekti rahastavad Island, Liechtenstein ja Norra EEA and Norway Grants Fund for Youth Employment kaudu.