<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><?xml-stylesheet type="text/css" href="https://www.sei.org/wp-content/themes/sei/assets/css/rss.min.css" ?>
<rss version="2.0"
     xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
     xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
     xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
     xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	>

	<channel>
		<title>SEI</title>
		<atom:link href="https://www.sei.org/feed/latest?current-page=316" rel="self" type="application/rss+xml"/>
		<link>https://www.sei.org/</link>
		<description>Bridging science and policy since 1989</description>
		<lastBuildDate>Tue, 06 Oct 2026 11:54:36 +0000</lastBuildDate>
		<language>en</language>
		<sy:updatePeriod>hourly</sy:updatePeriod>
		<sy:updateFrequency>1</sy:updateFrequency>
		

<image>
	<url>https://www.sei.org/wp-content/uploads/2018/02/cropped-favicon-20180207-2-150x150.jpg?modtime=</url>
	<title>SEI</title>
	<link>https://www.sei.org/</link>
	<width>32</width>
	<height>32</height>
</image> 
				<item>
					<title>Ökosüsteemiteenused. Ülevaade looduse pakutavatest hüvedest ja nende rahalisest väärtusest. SEI Tallinna väljaanne nr 18</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/okosusteemiteenused-ulevaade-looduse-pakutavatest-huvedest-ja-nende-rahalisest-vaartusest-sei-tallinna-valjaanne-nr-18/</link>
					<description>Väljaandes antakse ülevaade ökosüsteemiteenuste kontseptsioonist, looduskeskkonna pakutavatest hüvedest, hüvede maksumuse arvutamise meetoditest ning ökosüsteemiteenustega arvestamisest otsuste tegemisel.</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Väljaandes antakse ülevaade ökosüsteemiteenuste kontseptsioonist, looduskeskkonna pakutavatest hüvedest, hüvede maksumuse arvutamise meetoditest ning ökosüsteemiteenustega arvestamisest otsuste tegemisel.</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/okosusteemiteenused-ulevaade-looduse-pakutavatest-huvedest-ja-nende-rahalisest-vaartusest-sei-tallinna-valjaanne-nr-18/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Natura hindamise praktikast ja kvaliteedist. SEI Tallinna väljaanne nr 16</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/natura-hindamise-praktikast-ja-kvaliteedist-sei-tallinna-valjaanne-nr-16/</link>
					<description>Natura hindamine on kavade ja projektidega kaasneva mõju hindamine loodusdirektiivi ja linnudirektiivi alusel kaitstavatele liikidele ja nende direktiivide alusel moodustatud vastavalt loodus- ja linnualadele, mis koos moodustavad Natura 2000 võrgustiku. Natura hindamise põhimõtted on kirjeldatud loodusdirektiivi (92/43/E N) artikli 6 lõigetes (3) ja (4).</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Natura hindamine on kavade ja projektidega kaasneva mõju hindamine loodusdirektiivi ja linnudirektiivi alusel kaitstavatele liikidele ja nende direktiivide alusel moodustatud vastavalt loodus- ja linnualadele, mis koos moodustavad Natura 2000 võrgustiku. Natura hindamise põhimõtted on kirjeldatud loodusdirektiivi (92/43/E<br />
N) artikli 6 lõigetes (3) ja (4).</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/natura-hindamise-praktikast-ja-kvaliteedist-sei-tallinna-valjaanne-nr-16/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Andmeid Tallinna faunast aastatel 1980-2010. SEI Tallinna väljaanne nr 17</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/andmeid-tallinna-faunast-aastatel-1980-2010-sei-tallinna-valjaanne-nr-17/</link>
					<description>Tallinn on 20. sajandi jooksul palju muutunud. Juba sajandi alguses hakkasid hoonestusalad laienema linnakeskust ümbritsevatele poollooduslikele karjamaadele, niitudele ja põldudele, aga ka metsa. See protsess eskaleerus veelgi Nõukogude perioodil, mille lõpuks hakkas linnarahvastiku arv liginema poolele miljonile inimesele. Linna kiirele kasvule vaatamata jäid mõned piirkonnad siiski täis ehitamata ning seal said looduslikud protsessid toimida omasoodu. Mõningate alade aastakümnete pikkune s...</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Tallinn on 20. sajandi jooksul palju muutunud. Juba sajandi alguses hakkasid hoonestusalad laienema linnakeskust ümbritsevatele poollooduslikele karjamaadele, niitudele ja põldudele, aga ka metsa. See protsess eskaleerus veelgi Nõukogude perioodil, mille lõpuks hakkas linnarahvastiku arv liginema poolele miljonile inimesele. Linna kiirele kasvule vaatamata jäid mõned piirkonnad siiski täis ehitamata ning seal said looduslikud protsessid toimida omasoodu. Mõningate alade aastakümnete pikkune suletus inimestele on aidanud kaasa selliste looduspärlite säilimisele, nagu seda on militaarse minevikuga Astangu ja Paljassaare.<br />
Niisamuti on elustikule olulised inimese poolt loodud elupaigad nagu metsastatud liivikud Pirital ja Nõmmel, arvukad pargid üle linna, aga ka aiad ja erinevad hooned.</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/andmeid-tallinna-faunast-aastatel-1980-2010-sei-tallinna-valjaanne-nr-17/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Tallinna Autobussikoondise linnaliinibusside alternatiivkütuste kasutuselevõtu asjaolude selgitamine. Uuirngu lõpparuanne</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/tallinna-autobussikoondise-linnaliinibusside-alternatiivkutuste-kasutuselevotu-asjaolude-selgitamine-uuirngu-lopparuanne/</link>
					<description>Uuringu eesmärk on selgitada välja AS Tallinna Autobussikoondise (TAK) linnaliinibusside alternatiivkütuste ja -tehnoloogiate kasutuselevõtu asjaolusid järgmise 10 aasta perspektiivis, arvestades keskkonna-, majanduslikke ja tehnilisi aspekte, naaberregioonide kogemusi ja Eesti olusid. Käesolevas uuringus püstitati järgnevad tööülesanded:</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Uuringu eesmärk on selgitada välja AS Tallinna Autobussikoondise (TAK) linnaliinibusside alternatiivkütuste ja -tehnoloogiate kasutuselevõtu asjaolusid järgmise 10 aasta perspektiivis, arvestades keskkonna-, majanduslikke ja tehnilisi aspekte, naaberregioonide kogemusi ja Eesti olusid. Käesolevas uuringus püstitati järgnevad tööülesanded:</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/tallinna-autobussikoondise-linnaliinibusside-alternatiivkutuste-kasutuselevotu-asjaolude-selgitamine-uuirngu-lopparuanne/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Säästva transpordi raport 2010</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/saastva-transpordi-raport-2010/</link>
					<description>Käesoleva raporti eesmärk oli anda hinnang Eesti transpordi ja liikuvuse suundumustele säästva arengu seisukohast ja pakkuda välja lahendusi säästva transpordikorralduse saavutamiseks. Raporti fookus on eelkõige sellel, mida saab riik ära teha transpordi energiatõhususe suurendamiseks ja selleks, et elanikel oleks mugavam auto asemel liigelda ühissõidukiga, jalgsi ja jalgrattaga.</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Käesoleva raporti eesmärk oli anda hinnang Eesti transpordi ja liikuvuse suundumustele säästva arengu seisukohast ja pakkuda välja lahendusi säästva transpordikorralduse saavutamiseks. Raporti fookus on eelkõige sellel, mida saab riik ära teha transpordi energiatõhususe suurendamiseks ja selleks, et elanikel oleks mugavam auto asemel liigelda ühissõidukiga, jalgsi ja jalgrattaga.</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/saastva-transpordi-raport-2010/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Sustainable Transport Perspectives for Estonia. SEI Policy Brief 2011</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/sustainable-transport-perspectives-for-estonia-sei-policy-brief-2011/</link>
					<description>The aim of the report was to evaluate the Estonian transport system and mobility trends using sustainable transport indicators and to give recommendations for a more sustainable transport policy.</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>The aim of the report was to evaluate the Estonian transport system and mobility trends using sustainable transport indicators and to give recommendations for a more sustainable transport policy.</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/sustainable-transport-perspectives-for-estonia-sei-policy-brief-2011/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Tallinna transpordi süsinikuaudit ja kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/tallinna-transpordi-susinikuaudit-ja-kommunaalteenustega-seotud-veokite-keskkonnamoju-vahendamine/</link>
					<description>Käesoleva uuringu eesmärk on anda ülevaade Tallinna transpordi kasvuhoonegaaside jt olulisemate saasteainete heitkoguste muutumistest viimase 10 aasta jooksul ning selgitada, milliste meetmetega on võimalik kommunaalteenustega seotud veoautode energiakulu ja keskkonnamõju vähendada.</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Käesoleva uuringu eesmärk on anda ülevaade Tallinna transpordi kasvuhoonegaaside jt olulisemate saasteainete heitkoguste muutumistest viimase 10 aasta jooksul ning selgitada, milliste meetmetega on võimalik kommunaalteenustega seotud veoautode energiakulu ja keskkonnamõju vähendada.</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/tallinna-transpordi-susinikuaudit-ja-kommunaalteenustega-seotud-veokite-keskkonnamoju-vahendamine/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Valitsuse esimene tegevusaasta &#8211; vahekokkuvõtted. Valitsemise valvurid</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/valitsuse-esimene-tegevusaasta-vahekokkuvotted-valitsemise-valvurid/</link>
					<description>Valitsemise valvurid on osa laiemast kodanikualgatusest, mille eesmärgid on targem valija ja kvaliteetsem valitsemine. Valitsemise valvurid on poliitiliselt sõltumatud asjatundjad, kes jälgivad valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva.</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Valitsemise valvurid on osa laiemast kodanikualgatusest, mille eesmärgid on targem valija ja kvaliteetsem valitsemine. Valitsemise valvurid on poliitiliselt sõltumatud asjatundjad, kes jälgivad valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva.</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/valitsuse-esimene-tegevusaasta-vahekokkuvotted-valitsemise-valvurid/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Säästva linna liikuvuse arengukava &#8211; elanikele planeerides</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/saastva-linna-liikuvuse-arengukava-elanikele-planeerides/</link>
					<description>Säästva linna liikuvuse arengukava on strateegiline plaan, mis toetub olemasolevatele planeerimistavadele ja võtab arvesse integratsiooni, kaasamise ja hindamise põhimõtteid inimeste praeguste ja tulevaste liikuvusvajaduse rahuldamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks linnades.</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Säästva linna liikuvuse arengukava on strateegiline plaan, mis toetub olemasolevatele planeerimistavadele ja võtab arvesse integratsiooni,<br />
kaasamise ja hindamise põhimõtteid inimeste praeguste ja tulevaste liikuvusvajaduse rahuldamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks linnades.</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/saastva-linna-liikuvuse-arengukava-elanikele-planeerides/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Asjaosaliste ootused keskkonnahariduse korraldusele Eestis. SEI Tallinna väljaanne nr 19</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/asjaosaliste-ootused-keskkonnahariduse-korraldusele-eestis-sei-tallinna-valjaanne-nr-19/</link>
					<description>Loodus- ja keskkonnaharidusel on Eestis olnud pikka aega oma kindel koht. Looduskaitse enam kui sajaaastane ajalugu on lisaks liikide ja alade kaitsele alati sisaldanud ka looduse tutvustamist ja pakkunud selle vahetu kogemise võimalusi. Loodusharidus on olnud olulisel kohal noorsoo kasvatuses.</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Loodus- ja keskkonnaharidusel on Eestis olnud pikka aega oma kindel koht. Looduskaitse enam kui sajaaastane ajalugu on lisaks liikide ja alade kaitsele alati<br />
sisaldanud ka looduse tutvustamist ja pakkunud selle vahetu kogemise võimalusi. Loodusharidus on olnud olulisel kohal noorsoo kasvatuses.</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/asjaosaliste-ootused-keskkonnahariduse-korraldusele-eestis-sei-tallinna-valjaanne-nr-19/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Keskkonnajuhtimine avalikus sektoris. Juhendmaterjal keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks avaliku sektori organisatsioonides</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/keskkonnajuhtimine-avalikus-sektoris-juhendmaterjal-keskkonnajuhtimissusteemi-rakendamiseks-avaliku-sektori-organisatsioonides/</link>
					<description>Avalik sektor koondab oma alla riigi- ja munitsipaalasutused, kelle peamised tunnused on orienteeritus avalikele huvidele, tegelemine kogukonna ja seal elavate inimestega, aktiivne ja tulevikku suunatud jätkusuutlik tegevus, konkreetsete abinõude rakendamine ühiskonna reguleerimiseks, riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel ning ulatusliku kontrolli olemasolu oma tegevuse üle.</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Avalik sektor koondab oma alla riigi- ja munitsipaalasutused, kelle peamised tunnused on orienteeritus avalikele huvidele, tegelemine kogukonna ja seal elavate inimestega, aktiivne ja tulevikku suunatud jätkusuutlik tegevus, konkreetsete abinõude rakendamine ühiskonna reguleerimiseks, riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel ning ulatusliku kontrolli olemasolu oma tegevuse üle.</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/keskkonnajuhtimine-avalikus-sektoris-juhendmaterjal-keskkonnajuhtimissusteemi-rakendamiseks-avaliku-sektori-organisatsioonides/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Rohemajanduse mõistest ja mõõtmisest</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/rohemajanduse-moistest-ja-mootmisest/</link>
					<description>Globaalsed, omavahel seotud muutused, sh kliimamuutus, majandus- ja finantssektori kriis, suurenev surve loodusvaradele ja toormehindade tõus, elustiku ja ökosüsteemide mitmekesisuse kadu, rahvastiku kasv ja vananemine, ebavõrdsuse kasv jm on kaasa toonud vajaduse korraldada ümber senist ajandustegevust, et muuta see vähese CO2-heitega ja loodusvarade kokkuhoidliku kasutusega sotsiaalselt vastutustundlikuks majanduseks ehk lühidalt rohemajanduseks.</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Globaalsed, omavahel seotud muutused, sh kliimamuutus, majandus- ja finantssektori kriis, suurenev surve loodusvaradele ja toormehindade tõus, elustiku ja ökosüsteemide mitmekesisuse kadu, rahvastiku kasv ja vananemine, ebavõrdsuse kasv jm on kaasa toonud vajaduse korraldada ümber senist ajandustegevust, et muuta see vähese CO2-heitega ja loodusvarade kokkuhoidliku kasutusega sotsiaalselt vastutustundlikuks majanduseks ehk lühidalt rohemajanduseks.</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/rohemajanduse-moistest-ja-mootmisest/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Veekaitsest Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. SEI Tallinna väljaanne nr 20</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/veekaitsest-pandivere-ja-adavere-poltsamaa-nitraaditundlikul-alal-sei-tallinna-valjaanne-nr-20/</link>
					<description>Töös antakse ülevaade veekaitse olukorrast Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ning võetakse kokku viimaste aastate uuringud piirkonna veekaitsemeetmetest ja põllumajandustootjate suhtumisest nende rakendamisse.</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Töös antakse ülevaade veekaitse olukorrast Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ning võetakse kokku viimaste aastate uuringud piirkonna veekaitsemeetmetest ja põllumajandustootjate suhtumisest nende rakendamisse.</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/veekaitsest-pandivere-ja-adavere-poltsamaa-nitraaditundlikul-alal-sei-tallinna-valjaanne-nr-20/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>From Waste to Traffic Fuel (W-Fuel). MTT Report 53</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/from-waste-to-traffic-fuel-w-fuel-mtt-report-53/</link>
					<description>The EU directive on the promotion of the use of energy from renewable sources (Directive 2009/28/EC) sets a mandatory minimum target for the use of fuels produced using renewable energy sources of 10% of total petrol and diesel consumption in the transport sector by the year 2020. In addition, it states that production of renewable fuels should be consistent with sustainable development and must not endanger biodiversity.</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>The EU directive on the promotion of the use of energy from renewable sources (Directive 2009/28/EC) sets a mandatory minimum target for the use of fuels produced using renewable energy sources of 10% of total petrol and diesel consumption in the transport sector by the year 2020. In addition, it states that production of renewable fuels should be consistent with sustainable development and must not endanger biodiversity.</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/from-waste-to-traffic-fuel-w-fuel-mtt-report-53/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Harjumaal. Jäätmed mootorkütuseks. MTT Raportti 54</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/biogaasi-tootmise-ja-kasutamise-pilootuuring-harjumaal-jaatmed-mootorkutuseks-mtt-raportti-54/</link>
					<description>Uued eesmärgid taastuvate energiaallikate kasutamisel võeti ELis vastu 2009. aastal. Nende eesmärkide kohaselt tuleks ELis aastaks 2020 tõsta taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 20%-ni, suurendada energiatõhusust 20% ning vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid 20%.</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Uued eesmärgid taastuvate energiaallikate kasutamisel võeti ELis vastu 2009. aastal. Nende eesmärkide kohaselt tuleks ELis aastaks 2020 tõsta taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 20%-ni, suurendada energiatõhusust 20% ning vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid 20%.</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/biogaasi-tootmise-ja-kasutamise-pilootuuring-harjumaal-jaatmed-mootorkutuseks-mtt-raportti-54/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Lääne-Virumaal. Jäätmed mootorikütuseks. MTT Raportti 52</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/biogaasi-tootmise-ja-kasutamise-pilootuuring-laane-virumaal-jaatmed-mootorikutuseks-mtt-raportti-52/</link>
					<description>Uued eesmärgid taastuvate energiaallikate kasutamisel võeti ELis vastu 2009. aastal. Nende eesmärkide kohaselt tuleks ELis aastaks 2020 tõsta taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 20%-ni, suurendada energiatõhusust 20% ning vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid 20%.</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Uued eesmärgid taastuvate energiaallikate kasutamisel võeti ELis vastu 2009. aastal. Nende eesmärkide kohaselt tuleks ELis aastaks 2020 tõsta taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 20%-ni, suurendada energiatõhusust 20% ning vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid 20%.</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/biogaasi-tootmise-ja-kasutamise-pilootuuring-laane-virumaal-jaatmed-mootorikutuseks-mtt-raportti-52/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Ettevõtted ja elurikkus. Juhiseid loodushoidlikule ettevõttele. SEI Tallinna väljaanne nr 21</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/ettevotted-ja-elurikkus-juhiseid-loodushoidlikule-ettevottele-sei-tallinna-valjaanne-nr-21/</link>
					<description>Kogu maakera mõjutab elurikkuse kadumine, mille põhjused lähtuvad inimtegevusest: elupaikade hävitamine, bioloogiliste loodusvarade ületarbimine, mitmesugused reostused, kliimamuutus ja võõrliigid. Üha rohkem liike on sattunud väljasuremisohtu ning veel mõni aastakümmet tagasi tavalised liigid on ühtäkki muutunud haruldasteks. Näiteks kunagistes kalarikastes meredes on kalavarud ülepüügi tõttu kokku tõmbunud. Intensiivne põllumajandus oma elurikkusevaenulike maaharimispraktikate ja uute agrok...</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Kogu maakera mõjutab elurikkuse kadumine, mille põhjused lähtuvad inimtegevusest: elupaikade hävitamine, bioloogiliste loodusvarade ületarbimine, mitmesugused reostused, kliimamuutus ja võõrliigid. Üha rohkem liike on sattunud väljasuremisohtu ning veel mõni aastakümmet tagasi tavalised liigid on ühtäkki muutunud haruldasteks. Näiteks kunagistes kalarikastes meredes on kalavarud ülepüügi tõttu kokku tõmbunud. Intensiivne põllumajandus oma elurikkusevaenulike maaharimispraktikate ja uute agrokemikaalidega on kahandanud tolmeldajate ja teiste inimesele olulistele liigirühmade arvukust. Ja neid näiteid on veel.</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/ettevotted-ja-elurikkus-juhiseid-loodushoidlikule-ettevottele-sei-tallinna-valjaanne-nr-21/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Transpordi ühiskondlike kulude mudel</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/transpordi-uhiskondlike-kulude-mudel/</link>
					<description></description>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/transpordi-uhiskondlike-kulude-mudel/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Juhend elurikka linna planeerimiseks. SEI Tallinna väljaanne nr 22</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/juhend-elurikka-linna-planeerimiseks-sei-tallinna-valjaanne-nr-22/</link>
					<description>Juhend elurikka linna planeerimiseks“ annab nõu planeerijale, arendajale, keskkonnamõjude hindajale, linnakodanikule ja kõikidele teis-tele planeerimismenetluse osapooltele, kuidas arvestada elustikuga planeeringuala menetlu-se erinevates etappides ja vältida elurikkuse vähenemist arendusprojektide käigus. Juhendis kirjeldatakse, kuidas hinnata planeeringuala tähtsust loomarühmadele, kes alal kõige sagedamini esinevad. Juhendis keskendutakse nendele loomarüh-madele (tolmeldajad, kahepaiksed j...</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Juhend elurikka linna planeerimiseks“ annab nõu planeerijale, arendajale, keskkonnamõjude hindajale, linnakodanikule ja kõikidele teis-tele planeerimismenetluse osapooltele, kuidas arvestada elustikuga planeeringuala menetlu-se erinevates etappides ja vältida elurikkuse vähenemist arendusprojektide käigus. Juhendis kirjeldatakse, kuidas hinnata planeeringuala tähtsust loomarühmadele, kes alal kõige sagedamini esinevad. Juhendis keskendutakse nendele loomarüh-madele (tolmeldajad, kahepaiksed ja rooma-jad, nahkhiired ja linnud), kellele elupaikade loomine aitab planeeringualal tagada ka teiste taime- ja loomaliikide mitmekesisuse. Samuti kirjeldatakse tehiskooslusi (nt haljas-katused), mille rajamist linnakeskkonda tuleb igati soosida. Uudse teemana tutvustatakse juhendis pla-neeringu rohefaktori kontseptsiooni, mis on mitmetes teistes linnades tõestanud oma väär-tust planeeringualade elurikkuse tõstmisel.<br />
Loodetavasti leiab see aktiivset kasutamist ka Eestis!</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/juhend-elurikka-linna-planeerimiseks-sei-tallinna-valjaanne-nr-22/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
								<item>
					<title>Keskkonnatasude mõjuanalüüs. SEI Tallinna väljaanne nr 23</title>
					<link>https://www.sei.org/publications/keskkonnatasude-mojuanaluus-sei-tallinna-valjaanne-nr-23/</link>
					<description>Keskkonnaministeeriumi ja Riigikantselei tellimusel ning SEI Tallinna ja TÜ Rakendusuuringute Keskuse ühistööna valmis Eesti keskkonnatasude mõjuanalüüs.</description>
										<content:encoded><![CDATA[<p>Keskkonnaministeeriumi ja Riigikantselei tellimusel ning SEI Tallinna ja TÜ Rakendusuuringute Keskuse ühistööna valmis Eesti keskkonnatasude mõjuanalüüs.</p>]]></content:encoded>
										<pubDate>Thu, 07 Dec 2017 23:00:00 +0000</pubDate>
										<dc:creator>Valdur Lahtvee; Tea Nõmmann; Ann Runnel; Aljona Karlõševa; Evelin Piirsalu; Mari Jüssi; Helen Poltimäe; Harri Moora</dc:creator>
										<guid isPermaLink="true">https://www.sei.org/publications/keskkonnatasude-mojuanaluus-sei-tallinna-valjaanne-nr-23/</guid>
										<category>Publication</category>
														</item>
					</channel>
</rss>
