Eestis tekkivate tekstiilijäätmete ringlussevõtu ja tootearenduste lahenduste väljatöötamine

Täna puudub Eestis tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekus ja vastavad tehnoloogilised lahendused. Eestis tarbitakse uusi rõivaid ja kodutekstiile aastas ca 16 000 tonni ning ainuüksi 2018. aastal koguti Eestis iga inimese kohta 3,7 kg tekstiilijäätmeid. Ligi pooled Eestis liigiti kogutud rõivad ja tekstiilid (kokku ligi 2500 tonni/aastas) suunatakse prügilasse ladestamiseks. Lisaks liigiti kogutud rõivaste ja tekstiilidele visatakse suur osa kasutatud rõivaid ja tekstiile majapidamiste poolt peale kasutamist üldjuhul segaolmejäätmetesse (ligi 15 000 tonni/aastas). Nii toimub selliselt kogutud rõiva- ja tekstiilijäätmete käitlemine juba koos segaolmejäätmetega, milleks Eestis on kas masspõletus jäätmepõletustehases või ladestamine prügilasse. Samaaegselt on vastavalt Euroopa Liidu jäätmedirektiivile kõik liikmesriigid alates 2025. aastast kohustatud liigiti koguma kõiki tekkivad tekstiilijäätmeid, mis tuleks ringlusse suunata.

Hoolimata eelnimetatust on Eestis olemas nii tekstiilimaterjalide arendusalane pädevus kui ka moe- ja tekstiilidisaini oskused, mis pakuvad potentsiaali eelnimetatud väljakutsetele lahenduste pakkumisteks.

Eesti Kunstiakadeemia juhtitud projekti käigus kaardistati perspektiivsemad tekstiilijäätmete liigid, mida on lihtsam Eestis ringlusse võtta ning materjali- ja tootearenduses kasutada. Lisaks arendati välja valitud ümbertöödeldud tekstiilijäätmetest uute tekstiilmaterjalide tootmiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused. Materjaliarenduste põhjal töötatati välja uuenduslikud tootearendusnäidised.

SEI Tallinn kaardistas uuringu käigus Eesti tesktiilijäätmete tekkekoguse ning nende ringlussevõetu perspektiivi.

Uuring viidi läbi järgmiste etappidena, mis kätkesid endas erinevaid
analüüse ja katsetusi:

1.  Eesti tekstiilijäätmete tekkekoguse ning nende ringlussevõetavuse
   perspektiivi kaardistamine. Uurimisetapi eesmärgiks oli hinnata Eestis tekkivate rõiva- ja tekstiilijäätmete tekkekogust (sh töötati välja tekstiilijäätmete tekkekoguse hindamise metoodiline mudel) ning välja selgitada mehaanilise ringlussevõtu jaoks sobivate tekstiilide või tekstiilijäätmete kategooriad. Analüüsi teostas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus.
2.  Sobivate tekstiilijäätmete kogumine ja eeltöötlemine. Uuringu esimese etapi tulemustele toetudes viidi läbi sobivate tekstiilijäätmete kogumine (ringlussevõtuks sobivate rõivatüüpide kogumine, sorteerimine ja puhastamine) ja eeltöötlemine (purustamine ja kiustamine), mis oli vajalik edasiste materjali- ja tootearenduse katsetuste läbiviimiseks. Tekstiilijäätmete kogumist ja eeltöötlemist koordineeris Eesti Kunstiakadeemia. Sobivate rõivatüüpide kogumine viidi läbi koostöös MTÜga Uuskasutuskeskus ning nende edasine purustamine ja kiustamine toimus ettevõttes Paragon Sleep AS.
3. Materjaliarendus. Materjaliarendus toimus kahel suunal. Esiteks lõngaarendus, mis toimus koostöös Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia Vilma villalaboriga. Lõngade omadusi analüüsis TalTechi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor. Valmisid eri tüüpi lõngad nii käsikudumismasinale kui ka tööstuslikule kudumismasinale. Teiseks lausmaterjalide arendus, mis korraldati TalTechi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös. Arendustöö tulemusena valmisid erinevad pehmed ja jäigad lausmaterjalid.
4. Tootearendus. Arendatud materjale kasutati tootearendusprotsessis, mis viidi läbi Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku disaini ja materjalide laboris DiMa. Selle tulemusena valmisid väikemööbli prototüübid, käsimasinal kootud kudumid ning seamless knit ehk õmblusteta tehnoloogias kootud peakatted. Uuringu erinevate etappide käigus teostatud analüüside ja katsetuste tulemuste põhjal koostati soovitused tekstiilijäätmete ringlussevõtu arendamiseks Eestis.

Partnerid

EKA Jätkusuutliku disaini ja materjalide labor (Projekti juhtpartner ja läbiviija)
SEI Tallinn
Viljandi Kultuuriakadeemia
TalTech Polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor
Uuskasutuskeskus
AS Paragon Sleep

Rahastaja

Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ringmajanduseprogramm