SLOPE: suusatamine toetub elurikkusele ja tervele keskkonnale

Suusatööstusel on märkimisväärne mõju elurikkusele.

• Suusakeskuste, -radade ja -taristu rajamiseks muudetakse maa otstarvet, näiteks võetakse maha metsi. See võib nii metsloomade kui taimede elupaiku hävitada või killustada.
• Suusaüritustega seotud müra ja kunstvalgus häirivad loodust ning võivad metsloomi peletada.
• Maastike kujundamise ja materjalide importimisega tuuakse loodusesse tihtilugu invasiivseid võõrliike.
• Kunstlume ja suusaradade valmistamine ja hooldamine panustab mulla erosiooni ja veenappusse.
• Kunstlume valmistamiseks ja suusaradade hooldamiseks kasutatakse kemikaale, mis reostavad looduskeskkonda.
• Suusaürituste korraldamiseks kasutatakse palju materjale ning osalejad tekitavad suurtes kogustes jäätmeid.
• Suusaürituste korraldamisega seotud tarneahelad ja reisimine tekitavad kasvuhoonegaase. Need panustavad kliimamuutustesse, millega muutuvad lumesajumustrid ja kasvab talispordi sõltuvus kunstlumest, mis omakorda võimendab elurikkusega seotud väljakutseid.
• Kui suusaürituste korraldamiseks ostetakse tooteid ja teenuseid ettevõtetelt, kes ei võta taristu, varustuse või toitluse pakkumisel arvesse kestlikkuse aspekte, võib see viia tõsise elurikkuse kaoni, sealhulgas hävitada elupaiku, tekitada reostust ja panustada liikide hävimisse.

Suusatamine mõjutab elurikkust ning sõltub samal ajal ise looduslikest ökosüsteemidest. Elurikkus toetab olulisi ökosüsteemiteenuseid, näiteks lume looduslik reguleerimine metsade mikrokliima kaudu, pinnase stabiliseerimine ja erosioonitõrje suusapiirkondades, vee filtreerimine kunstlume tootmiseks ja tervisliku keskkonna tagamiseks. Lisaks soovivad turistid harrastada talisporti üldjuhul esteetiliselt kaunites paikades, kus keskkond rikastab suusakogemust.

Neist seostest hoolimata pole suusatööstus siiamaani elurikkust oma kestlikkuse strateegiasse kuigi palju integreerinud. Enamik jõupingutusi talispordi valdkonnas keskendub kliimamuutuste leevendamisele, süsinikuheite vähendamisele ja energiatõhususele, samas kui elurikkus ja ökosüsteemiteenused saavad vähe tähelepanu. Projekt SLOPE püüab seda muuta.

SLOPE toetab elurikkust ja suusaasutusi

SLOPE projekti eesmärk on parandada teadmisi suusatamise mõjust elurikkusele ning toetada riiklike ja rahvusvaheliste suusaliitude teadmisi ja juhtimispraktikaid elurikkuse toetamisel. Projekt aitab suusaasutustel lõimida elurikkust toetavaid põhimõtteid oma juhtimisdokumentidesse ja kestlikkuse strateegiatesse, et talispordiorganisatsioonid kasutaksid oma jalajälje vähendamiseks tõhusaid lahendusi.

Projekti kuuluvad teiste seas Prantsuse Suusaliit (FSF), Norra Suusaliit (NSF), Eesti Suusaliit (ESA) ning Rahvusvaheline Suusa- ja Lumelauaföderatsioon (FIS). Tänu sellele aitab SLOPE võtta süsteemseid lahendusi kasutusele nii organisatsioonides kui suusaüritustel.

Projektipartnerid on valitud võimalikult erinevatest keskkondadest, et uurida talispordi riske eriilmelistes ökosüsteemides ja loodusoludes – mägedest ja fjordidest kuni tasasemate piirkondadeni, nagu Eesti.

SLOPE on üles ehitatud kolmele peamisele sambale:

1. Elurikkuse hindamine. Selles sambas hindavad partnerid suusatamise keskkonnamõju, riske ja võimalusi, töötavad välja elurikkuse võtmenäitajad, analüüsivad tarneahelaga seotud väljakutseid ning tuvastavad valdkondlikud head näited.
2. Elurikkust toetavad tegevused. Selles sambas aitab projekt suusaliitudel lõimida oma juhtimisse elurikkuse strateegiaid, katsetada leevendusmeetmeid, parandada tarneahelate läbipaistvust ning kohandada elurikkuse hindamise tööriistu suusaorganisatsioonidele.
3. Võimekuse parandamine ja tulemuste levitamine. Selles sambas korraldavad projektipartnerid koolitusi, veebiseminare, teavituskampaaniaid ja digitaalset kaasamist, et parandada suusaspetsialistide, sportlaste ja teiste huvirühmade oskusi-teadmisi elurikkuse ja talispordi väljakutsetest ning võimalustest.

Projekt toetub Euroopa roheleppe ja Euroopa elurikkuse strateegia põhiprintsiipidele ning seob need Sport4Nature raamistikuga. Nii teeb projekt kindlaks, et projektitulemusi saab laiendada ja kanda üle kogu talispordisektorile.

SEI Tallinna juhib projekti kommunikatsiooni.

Projektipartnerid

• Prantsuse Suusaliit
• Sant’Anna Kõrgkool
• Norra Suusaliit
• Eesti Suusaliit
• Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus
• Rahvusvaheline Suusa- ja Lumelauaföderatsioon (FIS)

Rahastus

Projekti rahastab Euroopa Liit. Avaldatud seisukohad ja arvamused on aga üksnes autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu ega Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti. Euroopa Liit ega EACEA ei vastuta nende eest.