Globaalsed, omavahel seotud muutused, sh kliimamuutus, majandus- ja finantssektori kriis, suurenev surve loodusvaradele ja toormehindade tõus, elustiku ja ökosüsteemide mitmekesisuse kadu, rahvastiku kasv ja vananemine, ebavõrdsuse kasv jm on kaasa toonud vajaduse korraldada ümber senist ajandustegevust, et muuta see vähese CO2-heitega ja loodusvarade kokkuhoidliku kasutusega sotsiaalselt vastutustundlikuks majanduseks ehk lühidalt rohemajanduseks.
Sellise majandusviisi puhul kasutatakse puhtaid tehnoloogiaid ja taastuvaid loodusvarasid, juurutatakse uusi majandusarvestuse meetodeid ja majandusstiimuleid, asendatakse CO2-mahukad tehnoloogiad vähese süsiniku heitega tehnoloogiatega. Seejuures peavad paranema ka inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, vähenema keskkonna-riskid ja loodusvarade üldine tarbimine. Samuti rõhutatakse kaupade-keskse majanduse asemel teenuste-kesksele majndusele üleminekut ja majanduse mitte kasvamise, vaid kvalitatiivse arenemise vajadust. Jätkusuutlikumaks osutuvad need riigid, kes suudavad hakkama saada suures osas taastuvate ja sisemaiste ressursside abil.Oluline on kõiki rohelise majanduse aspekte käsitleda koos, tervikuna. Üksnes puhaste tehnoloogiate kasutusele võtmine ei taga praeguse majanduskorralduse juures veel kõigi inimeste heaolu ja majanduse jätkusuutlikkust, mistõttu on vajalikud strukturaalsed sotsiaal-majanduslikud ümberkorraldused (Rogers jt 2012). Kui maailmas tervikuna on viimasel ajal toimunud majanduse areng, siis millenniumi arengueesmärke sotsiaalvaldkonnas paljud arenguriigid 2015. aastaks ei saavuta ning mitmed keskkonnanäitajad halvenevad jätkuvalt – kasvuhoonegaaside heide ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on jõudnud rekordtasemele hoolimata viimaste aastate püüdlustest negatiivseid trende peatada (United Nations General Assembly, 2010: 6–8; Rockström jt, 2009). Kasvuhoonegaaside-mahuka arengumudeli jätkumine tooks kaasa vaid kasvavad majanduskulud ja tootlikkuse vähenemise. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) globaalse majandusmudeli (GEL – Global Economic Linkages) järgi oleks tavapärase majandus-stsenaariumi (business-as-usual) jätkumisel aastaks 2030 tootlikkuse tase 2,4% madalam kui praegu ning 2050. aastaks senisest 7,2% madalam (ILO 2012).
Design and development by Soapbox.