Töös antakse ülevaade veekaitse olukorrast Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ning võetakse kokku viimaste aastate uuringud piirkonna veekaitsemeetmetest ja põllumajandustootjate suhtumisest nende rakendamisse.
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (NTA) on tänu oma geoloogilisele ehitusele üks põhilisi põhjavee varude moodustumise piirkondi Eestis. Sealt saavad alguse nii majandusliku kui looduskaitselise tähtsusega jõed: Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Kunda jõgi jt. Piirkonna olulisust on riiklikul tasemel mõistetud alates 1988. aastast kui moodustati Pandivere riiklik veekaitseala. Sellele järgnevatel aastatel on laiendatud kaitseala piire, kehtestatud nitraaditundliku ala kaitseeeskiri, koostatud tegevusplaane hea veeseisundi saavutamiseks ja tagamiseks. Kui mitmed suuremad punktreostuskolded (reoveekäitlus, lekked loomakasvatushoonetest) on suudetud tänaseks päevaks likvideerida, siis põllumajanduslik hajureostus on jätkuvalt probleemiks veekogude hea seisundi saavutamisel.
Design and development by Soapbox.