Aerial view of spiral staircase showing tourists walking on different levels, Italy, Rome, Vatican Museum

Muuseumid tegutsevad tavaliselt energiamahukates hoonetes, kus säilitavad rangetes keskkonnatingimustes üha kasvavaid kollektsioone. Foto: Coto Elizondo / DigitalVision / Getty Images .

Muuseumide olulise ühiskondliku rolli ja panuse juures tundub peaaegu kohatu rääkida nende keskkonnajalajäljest ajal, kui paljud väiksema avaliku funktsiooniga ettevõtted jätkavad ulatuslikku saastamist. Maailmas, mis on hädas kliimakriisile reageerimisega ja püüab ellu viia rohepööret, peab aga iga eluvaldkond end ümber korraldama. Iga valdkond ja asutus peab mõtlema läbi oma tegutsemise põhialused, et mitte keskkonnakriise veelgi süvendada – kultuur ja muuseumid ei saa siin muutusest puutumata jääda. Üha enam muuseume üle maailma ongi arutlemas, kuidas vähendada oma kasvuhoonegaaside heidet ning jätkata oluliste ülesannete täitmist väiksema mõjuga keskkonnale. 

Eesti muuseumid saavad nüüd oma panuse andmiseks liituda uue keskkonnajuhtimissüsteemiga roheline muuseum.  Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) ja Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) Eesti Rahvuskomitee väljatöötatud rohelise muuseumi programm annab asutustele konkreetsed eesmärgid, mis tuleb rohelise muuseumi tiitli pälvimiseks täita. Lisaks energia- ja materjalitarbimisele võtab rohelise muuseumi süsteem arvesse asutuse personalipoliitikat ja näituste sisu. 

“Läbimõtlemist vajab muuseumihoonete energiatarbimine, näituste valmistamisel kasutatavate materjalide valik ja taaskasutamine, rääkimata muuseumide igapäevasest jäätmetekkest, veekasutusest ning muuseumitegevusega seotud transpordist ja tööreisidest,” rääkis SEI Tallinna vanemekspert Harri Moora. “Seetõttu on oluline, et ka muuseumid pööraksid rohkem tähelepanu oma keskkonnajalajälje vähendamisele, andes nii oma panuse rohepöördesse. Peale selle on muuseumidel unikaalne võimalus olla ise keskkonnateadlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemade vahendaja ning usaldusväärne partner oma sihtrühmadele, aga ka ühiskonnas laiemalt.” 

Eesti suurim kunstimuuseum Kumu on esimene Eesti mäluasutus, kes läbis auditi ning pälvis rohelise muuseumi sertifikaadi ja tiitli. 

“Läbimõtlemist vajab muuseumihoonete energiatarbimine, näituste valmistamisel kasutatavate materjalide valik ja taaskasutamine, rääkimata muuseumide igapäevasest jäätmetekkest, veekasutusest ning muuseumitegevusega seotud transpordist ja tööreisidest.”

— SEI Tallinna vanemekspert Harri Moora

Kumu direktor Kadi Polli nentis, et muuseumide peamine keskkonnamõju tuleb energiakasutusest, kus on kokkuhoiu saavutamine väga keeruline. “Eesti muuseumid asuvad niivõrd erinevates hoonetes, paljud nendest on ajaloolised hooned, ja kõige selle juures on hästi olulised täpsed tingimused, mida peab hoidma – täpne niiskuse ja temperatuuri tase, mis on kunstiteoste hoidmiseks ette antud – seal ei ole väga palju mängimisruumi,” sõnas Polli. 

Muuseumide Assotsiatsioon ütleb oma kestlikkuse aruteludokumendis sama. “Muuseumidel on palju, mida arvesse võtta. Nad tegutsevad tavaliselt energiamahukates hoonetes ja säilitavad üha kasvavaid kogusid, mida peavad hoidma rangelt kontrollitud keskkonnatingimustes. Nad hävitavad sageli vanad näitused ja väljapanekud täielikult ja asendavad need uutega, kusjuures vähe materjale taaskasutatakse või võetakse ringlusse. Teenuse kvaliteet ja silmapaistvus näib sageli vähem oluline kui külastajate arvu loetlemine. Turiste, eriti rahvusvahelisi turiste, peetakse ihaldusväärseteks külastajateks, hoolimata asjaolust, et turism hõlmab sageli ulatuslikku energiakulukat reisimist,” loetles ühendus dokumendis. 

See ei tähenda aga, et muuseumid ei saaks oma igapäevategevusse keskkonnahoidlikke põhimõtteid juurutada – vastupidi. Praktilisi samme saab astuda energia, vee ja jäätmete säästmiseks ning ringluseks seal, kus võimalik. Näituste materjale saab läbimõeldumalt valida ja taaskasutada. Näiteks plaanib Kumu oma näituste vaheseinu korduvalt kasutada: Polli sõnul saavad nemad teha seda kuni kuus korda. 

Kestlik planeerimine pole üksnes eetika küsimus, vaid see on mõistlik ka äriliselt, märgib Muuseumide Assotsiatsioon. “Kestlikkus pakub muuseumidele suurepäraseid võimalusi,” tõdesid nad. “See pakub uusi võimalusi kogude tõlgendamiseks ja sihtrühmadeni jõudmiseks, pakub uusi käsitlusviise probleemidele nagu kollektsioonide säilitamine, rahaline stabiilsus ja suhe kohalike kogukondadega. See aitab kõiki materjale paremini kasutada, võtta enam vastutust, sealhulgas sotsiaalset vastutust. Samuti pakub see võimalusi silmapaistvuseks, innovatsiooniks ja loomingulisuseks. See annab võimaluse kogukonda eest vedada ning on järjest olulisem aspekt valitsusele ja kohalikele omavalitsustele ning teistele rahastajatele.” 

Seejuures ongi oluline silmas pidada, et kui riigid hakkavad planeerima raha rohepöörde tarvis, ei unustataks ka kultuurisektorit. Eriti ajal, kui muuseumid hakkavad üha süsteemsemalt oma kestlikku tegevust kavandama ja oma panust andma, tuleb ka nemad hõlmata rahastusplaanidesse kui strateegiline sektor, mis saab muutust eest vedada. 

Muuseumidel on väga omapärane võimalus juhtida muutust oma rolli kaudu ühiskonnas: esitledes, selgitades ja tõstes meie ühiskonna teadlikkust olulistel teemadel. Kõneledes lugusid meie muutuvast keskkonnast, saavad muuseumid tuua meid kultuuri kaudu lähemale kestlikule tulevikule.