• Q

    Mis on Sinu taust? Kuidas kliima ja energia teemad Sinu teele sattusid?

    A

    Kui aus olla, siis sattusin ma kliima ja energia teemadega tegelema küllaltki juhuslikult. Olin 2009. aastal lõpetanud bakalaureuseõpingud riigiteaduste erialal ja olin sellel alal praktikal. Vana-aasta ööl (või siis pigem uue aasta varastel hommikutundidel) veensid sõbrad ja pereliikmed mind otsima magistriprogramme välismaa kõrgkoolides. Järgmisel päeval leidsingi Lõuna-Taani Ülikoolis eriala, mis sobitus ideaalselt minu tehnika-alase huviga, riigiteaduste õpingute ja veendumusega, et säästev areng on tähtis tuleviku teema. Kui õpingud seal olid läbi, hakkasin tööle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis taastuvenergia poliitikaeksperdina, kus olin ühtekokku viis aastat.

    Tuligi välja, et mul oli olnud õigus: antud valdkonna tööpõld on väga lai ja ülioluline. Mul on olnud õnne töötada taastuvenergia poliitika alal mitte ainult riiklikul, vaid ka rahvusvahelisel tasandil. Esindasin Eestit  Energia- ja Tehnoloogia Uuringute Komisjoni (CERT), Rahvusvahelise Energiaagentuuri ja Euroopa Komisjoni Strateegilise Energiatehnoloogia planeerimise komisjoni ning Horizon 2020 energeetika töögrupis. Juba CERT’i koondub enam kui 6000 eksperdi töö üle kogu maailma. See osa minu tööst oli väga inspireeriv.

  • Q

    Oled suutnud planeedi heaks juba päris palju ära teha. Mis roll oli sul näiteks Eesti eesistumise ajal?

    A

    Ministeeriumis töötades mõtlesin vahest, et kas minu panus taastuvenergiapoliitikasse ka millalgi tööreiside tõttu tekitatud heitkogused tasakaalustab. Alles 2017. aasta teisel poolel Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal tundsin, et olen kindlasti oma osa andnud. Vastutasin Euroopa Liidu Nõukogu energeetika töörühma juhtimise eest ja minu ülesanne oli jõuda taastuvenergia direktiivi teksti osas liikmesriikidega kokkuleppele. Eestil kui eesistujariigil õnnestus selle leppeni jõuda 2017. aasta jõulude aja. Aasta hiljem, alates 2018. aasta jõuludest, kehtib Euroopa Liidus uus taastuvenergia direktiiv, mille eesmärk on 2030ks aastaks taastuvenergiat rohkem kasutusele võtta ja arendada. Samas ei ole plaanid midagi väärt, kui neid ei rakendata ja seda küsimust plaanin ma SEI Tallinnas töötades käsitleda.

  • Q

    Mida sa arvad Eesti võimalustest globaalseid protsesse mõjutada?

    A

    Brüsselis oldud aega tugevdas minus arusaama, milleni olin jõudnud juba tükk aega tagasi: suurus on rahvusvahelisel areenil loomulikult oluline, aga samas saab palju ära teha tänu headele ideedele ja õigete kontaktide. Kui meil on suurepäraseid ideid, mida omas riigis edukalt rakendada, siis saame neid ka väljapoole viia ja nende mõju seekaudu suurendada. Nagu on näiteks läinud Teeme ära! kampaaniaga, millest on saanud ülemaailmne nähtus!

  • Q

    Mis plaanid Sul SEI Tallinna kliima ja energia programmi juhina on?

    A

    SEI-l on globaalsel tasandil kliimapoliitika mõttekojana silmapaistev maine, mis seab lati üsna kõrgele. Soovin tuua kliima ja energia programmi uut hingamist, püüdes luua seoseid Eesti valitsuse, Euroopa Liidu ja nende kodanike strateegiliste plaanide vahel.

    Teaduse ja poliitika ühendamine on tänapäeval ülimalt tähtis ülesanne. Läheneme Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika uuele kümnendile ning tegeleme Pariisi kliimaleppe rakendamisega. SEI Tallinna kliima ja energia programmi meeskonna eesmärk ei ole mitte ainult anda teadmisi selle kohta, kuhu suunas peaksime liikuma, vaid pakkuda ka igati praktilist tuge kõigile sidusrühmadele, kes soovivad juba praegu antud valdkondades tegutseda.

    SEI Tallinna kliima ja energia programm on juba käivitanud projekti, mille eesmärk on analüüsida orgaanilisest materjalist jäätmete ja kõrvalsaaduste voogusid, et näha, kas saame oluliselt suurendada ringlussevõtu ja taaskasutuse osakaalu põletamise arvelt. Meie meeskond on ka juhtpartner projektis, mille eesmärk on geoandmete ja digitaalsete vahendite baasil luua nõudlusele reageeriv ühistranspordisüsteem. Nagu näha, on meil tegemist palju, aga ind on suur, et teha veelgi rohkem!