Aasta alguses kinnitas Eesti valitsus energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035). Tegemist on liiga ettevaatliku dokumendiga, milles pole tegelikult Eesti majandust toetavat plaani, kirjutas SEI Tallinna kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juht Ivo Krustok Delfis avaldatud arvamusloos.
ENMAK 2035 on strateegia, mille järgi peaks Eesti energiamajanduse korraldus kindlustama meie energiajulgeoleku, kasvatama riigi konkurentsivõimet ja aitama minna üle puhta energiaga majandusele. Kahjuks näitab uus arengukava pigem, et Eestil on suuri raskusi selgete pikaajaliste suuniste seadmisega ja eriti nendest kinnihoidmisega.
ENMAK 2035 keskendub eeskätt energiasüsteemi tehnilisele ümberkorraldusele: plaanitakse rajada uusi gaasil töötavaid juhitavaid võimsusi, arendada tarbimise juhtimist ja salvestust ning uuendada elektrivõrke ja välisühendusi.
Põlevkivielektri rolli vähendatakse järk-järgult, osa jaamu hoitakse võimaliku reservina ning samal ajal valmistutakse tuumaenergia kasutuselevõtuks, luues selleks eraldi õigusraamistiku ja eriplaneeringu.
Soojusmajanduses nähakse ette kaugkütte elektrifitseerimist ning fossiilkütuste asendamist taastuvate kütuste ja soojuspumpadega, gaasisektoris biometaani osakaalu kasvu ja transpordis alternatiivkütuste taristu arendamist.
Ehkki tegevuste loetelu on pikk, ei anna see Eesti energeetikasektori arendamiseks ühtegi selget fookust. Riik tundub siiski lootvat, et turg suudab vastupidi senisele kogemusele ise sektori probleemid lahendada.
Suured teemad, nagu julgeolek, kliimamuutused ja ühiskondlik heaolu, vajavad pikki ja ambitsioonikaid plaane. See on eriti oluline elutähtsates valdkondades, nagu energia. Kui riik ei sea meie energiasektorile tõsiseltvõetavaid eesmärke, siis ettevõtjad ega turg üksi ei suuda õiget suunda paika panna. Seda on näidanud energeetikas aastaid kestnud kõhklused ja ebakõlad.
Riigikogus arutatud ja nüüd valitsuse heakskiitu ootav ENMAK 2035 võimendab neid muresid veel enam, kaotades varem selgelt sõnastatud eesmärgi toota 2030. aastaks taastuvelektrit Eesti elektritarbimisega samas mahus.
Valitsus leppis 100% taastuvenergia eesmärgis kokku kõigest kolm aastat tagasi, ja kuigi selle saavutamine oli juba siis väga raskesti usutav, oli see selge ja ambitsioonikas.
Esimest korda üle pika aja oli tunda, et Eestil on energeetika tuleviku jaoks kindel siht. See on oluline, sest valitsuse eesmärkide järgi liigub ka turg. Kui ettevõtted näevad, et riik peab oluliseks taastuvenergia arendamist ja see on kindel suund järgmisteks aastakümneteks, julgevad nad valdkonda investeerida.
Kui ettevõtted näevad, et riik peab oluliseks taastuvenergia arendamist ja see on kindel suund järgmisteks aastakümneteks, julgevad nad valdkonda investeerida.
Kahjuks läksid esimesed aastad taastuvenergia saavutamise suunal üle kivide ja kändude. Üksikud, kuid valjud valeinfot külvavad hääled suutsid mitme tuulepargi arendamist aeglustada, kasutades teaduskaugeid ja tõendamata väiteid tuulikute tervisekahjude kohta.
Kohalike omavalitsuste ja kogukondade võimet ei suudetud piisavalt toetada ja tuulepargivastane jutt kinnitas kiirelt kanda. Samuti tekkis tugev poliitiline kemplus tuuleparkide ümber: osa erakondi seisis taastuvenergia vastu keskkonnavaenulikule ideoloogiale tuginedes.
Seda kõike tunnistatakse ka ENMAK 2035 eelnõus, kus märgitakse, et taastuvelektriprojektid on edenenud niivõrd aeglaselt, et kogu tarbimise taastuvenergiast katmine pole 2030. aastaks enam realistlik. Selle väitega nõustub praegu enamik arendajaid ja energeetikaeksperte.
Samas ei tähenda senine ämbreid mööda kolistamine, et kogu eesmärk tuleks prügikasti visata – kui riik juhiks protsessi nutikalt, oleks eesmärk siiski saavutatav ajavahemikus 2033–2035.
Senine ämbreid mööda kolistamine ei tähenda, et kogu eesmärk tuleks prügikasti visata.
On näha, et praeguseks on nii riik kui kohalikud omavalitsused oma teadlikkust parandanud ja katsetavad eri lahendusi. Edasi saaks minna avatuma ja põhjalikuma kommunikatsiooniga, mis toetub riigi pikaajalisele visioonile; arendajatele ja kohalikele sobilike toetusmehhanismide edasiarendamisega ning kohalike omavalitsuste asjatundlikkuse toetamisega.
Kahjuks on ENMAK 2035 praeguse sõnastuse järgi otsustatud pigem käega lüüa: eesmärk toota 2030. aastaks 100% tarbimismahus taastuvelektrit on asendatud eesmärgiga toota aastaks 2035 üle 80% puhast elektrit. Taastuvelektri asendamine puhta elektriga pole üksnes keeleline muutus – see tähendab, et valitsus loodab luua poliitilised ja regulatiivsed tingimused tuumaenergia Eestis arendamiseks.
Mõni aasta tagasi koostasid SEI Tallinn, Trinomics, TalTech ja E3-Modelling mahuka analüüsi Eesti kliimaneutraalse elektritootmise väljavaadete kohta.
Tuumaenergia ei ole arvutuste järgi sugugi soodsam kui elekter, mis põhineb taastuvatel allikatel ja salvestusel. Vastupidi – uuringu tulemused ütlesid seda, mida näeme praegu igal pool maailmas: tõhus on investeerida taastuvenergia ja salvestusparkide ehitamisse.
Samuti kehtib endiselt eeldus, et tuumaenergia ei too Eesti jaoks lahendust enne aastat 2035, sest teiste riikide kogemusel ei jõua varem lihtsalt uut jaama valmis ehitada ja käima saada.
Arvestades, missugused tehnoloogiad on meile praegu kättesaadavad, taskukohased ja analüüside põhjal soovitatud, saame rääkida sel kümnendil ja järgmise kümnendi alguses siiski peamiselt taastuvelektri tootmise suurendamisest.
Tuumaenergia ei too Eesti jaoks lahendust enne aastat 2035.
Pole kuidagi mõistlik vähendada varem 100% juurde seatud eesmärki tervelt viiendiku võrra ja lükata tähtaega viis aastat edasi. Piisanud oleks tõdemusest, et aastaks 2030 ei jõua, seega töötab valitsus selle nimel, et eesmärk täidetaks paar aastat hiljem.
Eesmärkidest taandumine tähendab, et ebakindlus taastuvenergia turul suureneb. Investeeringuid tuleb vähem ja aeglasemalt kui varem. Ametnikud, kelle ülesanne on leida arenduste ees seisvatele takistustele kiire lahendus, võtavad ülesannet rahulikumalt. Inimeste elektriarved püsivad kauem kõrgemad, kuigi hinnaleevendust oleks võimalik tuua juba varem. Samuti kaob teistel juhtimistasanditel, nagu kohalikes omavalitsustes, ära pikaajaline nägemus nende rollist energiaüleminekus.
Silmapaistev näide sellest on Põhja-Sakala vallavolikogu 25. septembril 2025 tehtud otsus lõpetada tuulepargi arendusega seotud KOVi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine. Muu hulgas viitas volikogu, et ENMAK 2035 kooskõlastamiseks avaldatud versiooni järgi on Eesti riik taganenud energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 321 lõikes 1 sätestatud 100% taastuvenergia eesmärgi saavutamisest aastaks 2030.
ENMAK 2035s küll rõhutatakse, et ambitsioon toota elektrit 100% taastuvatest allikatest säilib, aga kuidas ja millal seda soovitakse saavutada, on umbmäärane. Riik peitub vabanduse taha, et eesmärgi peab täitma turupõhiselt ja see saavutatakse juhul, kui tehnoloogiad on tegevustoetusteta konkurentsivõimelised.
Sellest aga ei piisa, arvestades, et fossiilseid tehnoloogiaid endiselt subsideeritakse ning taastuvenergia arendajad vajavad riigilt kindlust, et pikaajalised investeeringud tõesti realiseeruvad. Hästi kujundatud riikliku taastuvenergia arendusprogrammiga lahendataks need mured ja tagataks, et klient saab soodsama elektri hinna, keskkond vähem saastet ja investorile väiksema riski.
Riigi selge tugi võimalikult kiirele taastuvenergia arendamisele on seega igati õigustatud. Kui põhjalikud mudeldamisel põhinevad analüüsid ei suuda skeptikuid endiselt veenda, siis rahaline sääst võiks motiveerida küll: eelmisel kuul avaldas University College London, et Ühendkuningriigi tarbijad on tänu tuuleparkides toodetud elektrienergiale säästnud aastatel 2010–2023 energiakuludelt 118,4 miljardit eurot.
Eelmisel kuul avaldas University College London, et Ühendkuningriigi tarbijad on tänu tuuleparkides toodetud elektrienergiale säästnud aastatel 2010–2023 energiakuludelt 118,4 miljardit eurot.
Me ei vaja eesmärke, mille täitmine ei nõua pingutust. Energeetika on meie kõigi elus hädavajalik, seega väärime, et valitsus ja ametnikud teeksid sellega seotud otsuseid julgelt ja teadusele toetudes. Kliimateadus on praeguseks vääramatu – peame loobuma võimalikult kiirelt fossiilsete kütuste kasutamisest, sest kliima soojenemise mõju üleilmsele majandusele ja inimeste heaolule on üha laastavam.
Meie uuringud näitavad ka seda, et võidame majanduslikult järgmisel kümnel aastal enim sellest, kui investeerime kiiresti tuule- ja päikeseparkidesse ning salvestuslahendustesse. Julgegem neile faktidele otsa vaadates ka vajalikke otsuseid teha ja ambitsioonikaid eesmärke seada.
Project / Uuringu eesmärk on teha ettepanekuid Eesti majandusarengut toetavate reformide kohta, mis aitaksid vähendada elektritootmise süsinikuheidet.
Project / Käesoleva uuringu eesmärgiks on koostada stsenaariumid, mis kirjeldaks süsinikuneutraalse soojus- ja jahutusmajanduse saavutamise võimalusi aastaks 2050.
Perspective / Eesti elektritootmises on kõige mõistlikum investeerida esmajoones taastuvenergiasse, kirjutab SEI Tallinna juhataja Lauri Tammiste.
Perspective / SEI Tallinna vanemekspert Ivo Krustok arutles Roheportaalis, millistele energialiikidele peaks Eesti viimaste aastate uuringute järgi eelkõige toetuma.
Perspective / SEI Tallinna osalusel valminud värske uuring kirjeldab nelja arengustsenaariumi Baltimaade ja Soome gaasituru dekarboniseerimiseks.
