Tuul, päike või põlevkivi? Biogaas või maagaas? Pellet või õli? Millised neist energialiikidest sobivad Eestisse ning kas lühikese suve ja pika talvega saab üldse taastuvenergiale loota, arutles SEI Tallinna kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juht Ivo Krustok viimaste aastate uuringute põhjal Roheportaalis.
Taastuvenergia areng on olnud viimasel viiel aastal muljetavaldavalt kiire, mis on ümber lükanud mitmed kinnistunud arusaamad. Tänavu näitas kliimaministeeriumi tellitud uuring, et kõigist energialiikidest eelistavad Eesti inimesed enim taastuvaid allikaid, esikolmikus on tuule-, päikese- ja puiduenergia. Kummutatud on ka arusaam, et päikeseenergia ei sobi Eestisse: mullu tootsime 14% elektrist päikesest.
Taastuvenergia kiire arendamine on aina olulisem ka meie konkurentsivõimele. Üha enam ettevõtjaid rõhutab, et neil pole fossiilsetest kütustest toodetud musta elektriga enam midagi teha ja taskukohase hinnaga taastuvenergia on nende tegevuse kõige olulisem sisend. Eesti on seadnud eesmärgi toota aastaks 2030 nii palju taastuvelektrit kui ära tarbime.
Sama suunaga eesmärgid on ka Euroopa Liidus. Taskukohase puhta energia vajadust on rõhutanud uueks ametiajaks tagasi valitud Euroopa komisjoni president Ursula von der Leyen ja EL-i konkurentsivõime suurendamise raporti autor, endine Euroopa keskpanga president Mario Draghi.
Viimase kümne aasta arenguid arvestades on üsna selge, et taskukohase energiasüsteemi saame ehitada vaid suures osas taastuvenergiale. Seda saavad toetada erinevad madala süsinikuheitega tehnoloogiad EL-is ja head riikidevahelised ühendused.
Samas on ühiskonnas endiselt üleval küsimus, kas Eesti saab üldse vaid taastuvate allikatega hakkama. Kas päevadel, kui päike ei paista ja tuul ei puhu, peame olema elektrita?
Taastuvenergia on kõige kulutõhusam variant
Eestis on tõsiselt räägitud täies mahus taastuvenergiale üleminekust alates 2012. aastast, mil Eesti taastuvenergia koja ja Eesti keskkonnaühenduste koja koostatud analüüs näitas, et 100% taastuvenergia kasutamine oleks õigete investeeringutega võimalik juba aastal 2030. Peamine osa Eesti elektri- ja soojusenergiast tuleks uuringu autorite hinnangul biomassist, tuuleenergiast, biogaasist ja päikeseenergiast.
Kõrgemate kapitali- ja muutuvkulude tõttu ei ole tuumajaama Eesti tootmisportfelli lisamine mõistlik peaaegu ühegi stsenaariumi korral.
Hinnangud näitavad aga selgelt, et taastuvenergiale üles ehitatud energiasüsteem Eestis on võimalik ja ka kõige kulutõhusam variant, kui arvestada erinevatesse tehnoloogiatesse investeerimisega kaasnevaid riske, ühendusi teiste riikidega ning keskkonna ja kliimaga seotud vajadusi.
Võrreldes 2012. aastaga on tehnoloogiad ja hinnad küll muutunud. Seepärast on meie analüüsid soovitanud suuremat päikeseenergia osakaalu ning võtta pumphüdroakumulatsiooni kõrval salvestuseks kasutusele suuremas mahus akusid. Mõlema tehnoloogia hind on oluliselt langenud, seega on nad ka meie energiasüsteemis aina mõistlikum lahendus.
Samuti oleme oma analüüsides toonud välja biomassiga seotud küsimused. Kuigi biomassi kasutamine saab tõenäoliselt olema tuleviku kliimaneutraalse energiasüsteemi osa, peame võtma arvesse puidu kasutamise vajadust teistes majandusharudes, kus lisandväärtus on suurem. Metsad on samal ajal aga olulised süsiniku sidujad ja asendamatud elurikkuse hoidjad, seega tuleb neist saadava biomassi kasutamine hoolega läbi mõelda.
Mõistliku lahenduse leidmisel on elektrihinna kõrval kindlasti oluline arvestada ka Eesti jaoks loodavat majanduslikku lisandväärtust, energiajulgeolekut ja regionaalset kasu. Samuti tuleb kaaluda iga valiku sotsiaalmajanduslikke mõjusid, keskkonnamõjusid, nagu heitmeid, reostust ja materjalikasutust, aga ka riske ja teostatavust.
Meil ei ole võimalik jätkata fossiilkütuste põletamist ja sellega kliimamuutuse süvendamist, ilma et see kahjustaks oluliselt meie elukvaliteeti.
Taastuvenergia arendamise kõrval tuleb tegeleda ka võrgu arendamise ja tarbimise juhtimise lahendustega. Samuti peame pidevalt hoidma silmas, mida teevad meie naabrid. Põhja- ja Baltimaadega koos planeerides ja toimetades on võimalik iga riigi tugevusi paremini ära kasutada ning muuta investeeringud niimoodi lõpptarbijatele odavamaks.
Kindel on aga, et ükski energeetikaplaan, mis ei näe ette fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, ei ole enam realistlik ega ajakohane. Meil on tehnoloogiad sellise energiasüsteemi ehitamiseks, mis annab valgust ja toasooja ka siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Meil ei ole aga võimalik jätkata fossiilkütuste põletamist ja sellega kliimamuutuse süvendamist, ilma et see kahjustaks oluliselt meie elukvaliteeti.
Artikkel ilmus esimest korda 8. oktoobril 2024 Roheportaalis.
Perspective / Eesti elektritootmises on kõige mõistlikum investeerida esmajoones taastuvenergiasse, kirjutab SEI Tallinna juhataja Lauri Tammiste.
Perspective / SEI Tallinna osalusel valminud värske uuring kirjeldab nelja arengustsenaariumi Baltimaade ja Soome gaasituru dekarboniseerimiseks.
Project / Uuringu eesmärk on teha ettepanekuid Eesti majandusarengut toetavate reformide kohta, mis aitaksid vähendada elektritootmise süsinikuheidet.
Design and development by Soapbox.
