Editor’s choice
Editor’s choice
Miks on mõni paik linnas suvel palju kuumem kui teine, kuigi need asuvad vaid mõne tänava kaugusel? Vastus peitub selles, kuidas linn on ehitatud – kas meid ümbritseb rohkem asfalti ja betooni või puid ja rohelust. Uuri, kuidas kuumasaared tekivad, millist mõju need erinevatele linnaelanikele avaldavad ning mida saavad teha elanikud, kogukonnad ja linnad, et nende mõju leevendada.
Kuumal suvepäeval võib linnas juba mõne tänavanurga kaugusel olla ümbritsevatel pindadel täiesti erinev temperatuur. Päikese käes asuv parkla või kivisillutisega väljak võib olla lämmatavalt kuum, samal ajal kui kõrvalasuva puu varjus või haljasalal on märgatavalt jahedam.
Sellised temperatuurierinevused tekivad, sest asfalt, betoon ja teised tehispinnad neelavad ja talletavad päiksesoojust, samal ajal kui puud ja muu taimestik pakuvad varju ja jahutavad õhku. Tihedalt hoonestatud või sillutatud ja vähese rohelusega alast võibki nii kujuneda kuumasaar – ala, mis on ümbritsevast kuumem nii päeval ja õhtul kui sageli ööselgi.
Rohelisem linn on mõnusam ja tervislikum nii inimestele kui lemmikloomadele. Fotol Pelgulinna Riigigümnaasiumi roheline ümbrus, mis on avatud ka ümbruskonna kogukonnale.
Foto: Anette Parksepp/SEI Tallinn
Linna kuumasaared tekivad kohtadesse, kus on palju asfalti, betooni ja teisi tehismaterjale ja napib varju ning rohelust. Fotol Hobujaama trammipeatus ja vaade Narva maanteele.
Foto: Anette Parksepp/SEI Tallinn
Kliimamuutused tõstavad kuumalainete sagedust ja tugevust, mis võib oluliselt mõjutada inimeste tervist ja heaolu. Seetõttu on üha olulisem mõelda, kuidas kujundada linnaruumi nii, et seal oleks turvaline ja hea elada ka väga kuumadel päevadel.
Lapsed Putukaväilal, Põhja-Tallinnas. Putukaväil on elurikkust toetav rohekoridor, mis kulgeb Põhja-Tallinnast Hiiuni, ühendades rohealad ja tuues looduse linna igapäevaellu.
Foto: Johanna Lehtmets/SEI Tallinn
Linna kuumasaar ehk soojussaar on linnaosa või väiksem piirkond, kus õhk ja pinnad kuumenevad rohkem kui selle rohelisemas ümbruses. Enamasti tekivad kuumasaared kohtades, kus on palju
Joonis 1. Temperatuurierinevused maa- ja linnapiirkondade vahel. Keskkonnaagentuur
Tehispinnad töötavad kuumal päeval justkui soojussalvestid. Need neelavad päikesekiirgust, kuumenevad ja vabastavad kogunenud soojust veel tunde pärast päikeseloojangut. Seetõttu võib tihedalt hoonestatud piirkond püsida kuum ka hilisõhtul ja öösel.
Rohelises keskkonnas on olukord vastupidine. Puud kaitsevad maapinda ja hooneid otsese päikese eest ning taimed jahutavad ümbrust vee aurumise kaudu. Just seetõttu võib puu all olev pind olla kuumal päeval oluliselt jahedam kui lähedal asuv asfalt.
Joonis 2. Kuumasaare kujunemine linnakeskkonnas. Hooned, teekatted, sõidukid ja muu inimtegevus aitavad kaasa soojuse kogunemisele linnas, mis tõstab temperatuuri. Taimestik ja veekogud pakuvad varju ning jahutavad ümbrust vee aurustumise kaudu
SEI Tallinn
Termokaamera abil saab näha pinnatemperatuuri erinevusi, mis palja silmaga välja ei paista. Nii saame näha, kui erinevalt näiliselt sarnased pinnad tegelikult kuumenevad.
Kõrgeid pinnatemperatuure võib sageli märgata päikese käes oleval asfaldil, betoonil, hooneseintel, parklates ja kunstkattega väljakutel. Jahedamad on tavaliselt puudealused alad, muru, niidulapid, põõsaste ümbrus ning veekogude ja niiskema pinnase lähedus. Soojal suvepäeval võib puude varjus olev pind olla mitukümmend kraadi jahedam kui päikese käes ja kuumal asfaldil.
Soojal suvepäeval võib puude varjus olev pind olla mitukümmend kraadi jahedam kui päikese käes ja kuumal asfaldil.
Termopildid aitavad mõista, miks mõnes kohas võib organismil tekkida kuumastress ka siis, kui õhutemperatuur ei tundu väga kõrge. Kuumatunnet mõjutab lisaks õhutemeratuurile ümbritsevatelt pindadet kiirgav soojus.
Liigu piltidel vasakule ja paremale ning vaata, kuidas erinevad pinnad soojenevad erinevalt:
Termokaamera pildid näitavad pinnatemperatuuri. Pildid on tehtud Tallinnas 30.06.2026, õhutemperatuur oli ca 23 kraadi.
Lisaks õhutemperatuurile ja pindade temperatuuridele mõjutavad keha soojuskoormust ka õhuniiskus ja tuul. Suure õhuniiskuse korral ei saa keha end higistamise kaudu nii tõhusalt jahutada ning tuulevaikse ilmaga on kehal samuti raskem jahtuda. Seetõttu võib kuumastressi kogeda ka mõõdukalt sooja ilmaga.
Kuumasaarte mõju ei piirdu ebamugavustundega tänaval. Pikaajaline palavus võib mõjutada und ja keskendumist, vähendada töö- ja õppimisvõimet ning mõjutada üldist enesetunnet.
Eriti raske on siis, kui linn ei jahtu ka öösel. Kui öine minimaalne õhutemperatuur ei lange alla 20 °C, nimetatakse seda troopiliseks ööks. Ebamugav ja tervist koormav võib öö olla aga ka madalama temperatuuriga, eriti suure õhuniiskuse, tuulevaikuse ja halva õhuvahetuse korral. Tänavad ja hooned kiirgavad veel hilistel tundidel soojust, mistõttu ei pruugi ka akende avamine tuua piisavat leevendust. Häiritud uni ja vähene taastumine võivad muuta järgmise päeva kuumuse organismile veelgi koormavamaks.
Kuumus mõjub kõigile erinevalt, kuid võib olla eriti koormav:
Kuumad tänavad ja pinnad võivad olla probleemiks ka lemmikloomadele. Päikese käes kuumenenud asfalt võib kahjustada nende käpapadjandeid ning vähest varju pakkuvas linnaruumis võivad tekkida ülekuumenemine ja vedelikupuudus. Eriti tundlikud on vanemad, ülekaalulised, krooniliste haigustega ja lühema koonuga loomad. Kuumal päeval võivad halvasti õhutatud siseruumid ja viibimine õhutuseta sõidukis muutuda loomadele lausa eluohtlikuks.
Soojal suvepäeval pakuvad haljastatud alad ja suurte puude vari nii varju kuuma eest, kui ka meeldivat keskkonda, et aega veeta.
Foto: Johanna Lehtmets/SEI Tallinn
Kui inimesed peavad taluma pikka aega kõrgeid temperatuure, viibides kuumadel päevadel õues või ülekuumenenud korterites, kontorites, haiglates, lasteaedades või vanadekodudes, võib see võimendada hingamisteede ja südame-veresoonkonna haiguseid ning suurendada võimalust kuumarabanduseks. Lääne-Euroopas ulatuvad kuumast tingitud liigsurmad aastas kümnete tuhandete inimesteni. Isegi Eestis registreeritakse igal aastal kuuma tõttu ainuüksi viies suuremas linnas keskmiselt 36 enneaegset surma. Lisaks satuvad paljud inimesed haiglasse või vajavad erakorralist arstiabi. Kuumus võib mõjutada ka vaimset heaolu ja inimestevahelisi suhteid. Väga kuum ilm võib suurendada stressi ja ärrituvust ning süvendada juba olemasolevaid pingeid.
Kogukonnaaiad linnas pakuvad nii kaunist rohelisust kui ka kokkusaamispaika peredele ja kogukonnale. Fotol on Pelguaed, mis on Põhja-Tallinnas asuv kogukonnaaed kus lähikonnas elavad inimesed kasvatavad personaalses peenrakastis omale meelepäraseid taimi ning aiasaadusi.
Foto: Johanna Lehtmets/SEI Tallinn
Rohelisem linn ei ole ainult meeldivam vaadata. Haljastus toetab inimeste tervist ja heaolu, aitab vähendada riske haavatavatele elanikele ning muudab avaliku ruumi kasutatavaks ka palavatel päevadel.
Haljastus toetab inimeste tervist ja heaolu, aitab vähendada riske haavatavatele elanikele ning muudab avaliku ruumi kasutatavaks ka palavatel päevadel.
Need sammud aitavad inimestel kuumusega toime tulla. Kuumasaarte probleemi pikaajaliseks leevendamiseks tuleb aga muuta ka linnaruumi.
Kuumasaartest ja linnaplaneerimisest rääkimine võiks alata juba koolis. Fotol arutavad Pelgulinna Riigigümnaasiumi õpilased töötoa järel, kuidas nende koolimaja ümbruse pinnad päikese käes erinevalt kuumenevad ja kuidas kuumus mõjutab erinevaid kogukondi nende ümber.
Foto: Anette Parksepp/SEI Tallinn
Kuumasaarte kujunemist ei saa täielikult vältida, kuid nende mõju saab linnaplaneerimise ja läbimõeldud lahendustega märgatavalt vähendada.
Looduspõhised lahendused tuginevad looduse toimimisele, et aidata lahendada ühiskondlikke probleeme, toetades samal ajal inimeste heaolu ja elurikkust. Linnades aitavad need muu hulgas kliimamuutuste mõjudega kohaneda, näiteks vähendada kuumakoormust ja tugevate sadudega kaasnevat üleujutusohtu.
Kuumuse leevendamisel on eriti olulised olemasolevate suurte puude ja rohealade säilitamine ning uute varjuliste ja haljastatud alade loomine. Puud ja muu taimestik jahutavad linnaruumi, varjates maapinda, hooneid ja inimesi otsese päikesekiirguse eest ning aurustades vett.
Kuumuse leevendamisel abistavad looduspõhised lahendused linnas on näiteks:
Kõik need lahendused ei jahuta ühtemoodi. Kõige vahetumalt vähendavad inimese kuumastressi suure võraga puud, mis pakuvad varju tänavatel, kõnniteedel, mänguväljakutel, ühistranspordipeatustes ja hoonete lähedal. Vihmaaiad, märgalad ja vett läbilaskvad pinnad aitavad jahutamisele kaasa eelkõige seeläbi, et hoiavad vett pinnases ning tagavad taimedele niiskuse ka kuival ajal. Rohekatused jahutavad eelkõige katusepinda ja hoonet, kuid nende mõju tänavatasandi õhutemperatuurile on tavaliselt väiksem.
Looduspõhise lahenduse tugevus seisneb selles, et üks sekkumine võib korraga täita mitut eesmärki. Näiteks võib puudega ääristatud tänav pakkuda varju, vähendada pindade kuumenemist, parandada õhukvaliteeti sidudes osa õhusaastest, toetada elurikkust, pakkudesliikidele elupaiku ja muuta jalgsi liikumise mugavamaks.
Lisaks kuumuse leevendamisele võivad hästi kavandatud looduspõhised lahendused:
Looduspõhised lahendused tuleb paigutada sinna, kus kuumusega kokkupuude ja inimeste haavatavus on suurimad, näiteks tihedalt hoonestatud elamupiirkondadesse, koolide ja hooldekodude ümbrusse, ühistranspordipeatustesse ning sagedasti kasutatavatele liikumisteedele.
Perspective / Üha sagedasemad ja intensiivsemad kuumalained Euroopas nõuavad linnade ajakohastamist, et inimesed saaksid end seal suviti endiselt hästi tunda.
Feature / See artikkel selgitab, kuidas tekivad linnades kuumasaared, miks need on olulised ja kuidas need mõjutavad kõige haavatavamaid inimesi.
Head of Unit, Senior Expert (Sustainable Cities and Resilient Communities Unit)
SEI Tallinn
Kampaania tegevusi toetab Euroopa Liit ja Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus ESTDEV Mondo projektist NOPLANETB. Sisu eest vastutab SEI Tallinn ning seda ei saa ühelgi juhul käsitleda Euroopa Liidu või ESTDEV seisukohana.
Project / Projekt muudab kliimamuutustega kaasneva nähtamatu kuumaohtu nähtavaks ning aitab noortel ja kogukondadel mõista linna kuumasaari ja nende mõju.
Feature / See artikkel selgitab, kuidas tekivad linnades kuumasaared, miks need on olulised ja kuidas need mõjutavad kõige haavatavamaid inimesi.
Project / Projekt TRANS4BIO uurib, kuidas energiaüleminekut saab ellu viia viisil, mis toetab ühteaegu kliimaeesmärke, elurikkuse säilimist ja inimeste heaolu.
Project / Projekt muudab kliimamuutustega kaasneva nähtamatu kuumaohtu nähtavaks ning aitab noortel ja kogukondadel mõista linna kuumasaari ja nende mõju.
