Rohetaristu integreerimist linnakeskkonda peetakse linnaplaneerimises oluliseks teguriks, mis võimaldab tasakaalustada üha suurenevat asustustihedust linnades. Linna rohetaristu on looduspõhine lahendus, mis aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele ja kliimaalase vastupanuvõime suurendamisele. Õigesti planeeritud ja teostatud rohetaristu suudab pakkuda ühiskonnale ka muid hüvesid. Selleks aga peab üldplaneering hõlmama rohetaristut juba algusest peale ning on vaja teha koostööd mitmesuguste huvirühmadega kogu projekti elukaare ulatuses, eeskätt planeerimisjärgus, aga ka hilisemates etappides. 

Käsiraamatu koostamisel on tuginetud lähtekohtadena järgmistele teemadele: rohetaristu, kliimamuutus ja vastupanuvõime, probleemkohad rohetaristu planeerimisel, koostööpõhine planeerimine, digivahendid, huvirühmade kaasamine. Viimasest peatükist leiab viited näidetele ja kasutatud kirjandusele ning käsiraamatus kasutatud mõistete seletusele. Iga peatükk sisaldab põhiteavet, mis seostab käsitletava teema rohetaristu planeerimisega linna kontekstis. Esitatud probleemkohad on välja toodud teaduskirjanduses ning esile kerkinud kahes pilootlinnas. Juhtumiuuringute ja näidete all on esitatud konkreetsed protsessid, meetodid ja töövahendid, mida on eri etappides edukalt kasutatud. Käsiraamatut tuleks vaadelda kui digitaalset teekonda. Iga kajastatud teemat saab kasutada lähtekohana, mis seostub näidetega, samuti muude teemadega.