Värske analüüs: kliimaneutraalsus on Ukrainale majanduslikult ja ühiskondlikult kasulik

SEI analüüsis sektoreid, mis panustavad Ukraina kasvuhoonegaaside heitkogustesse kõige rohkem (energia, transport, hooned, tööstus, jäätmed, põllumajandus, maakasutus ja metsandus) ning hindas valdkondade võimekust puhtale majandusele üle minna. Selgus, et suurimad investeerimisvajadused on energiasektoris (umbes 311 miljardit eurot), millele järgnevad transport (umbes 133 miljardit eurot) ja tööstus (umbes 90 miljardit eurot).

Põhjalik analüüs ja valminud tööriist aitavad Ukrainal lähiaastatel analüüsida, kuidas kõige paremal viisil rakendada EL-i kliimapoliitikat ning kuidas tagada, et investeeringud, mis lähevad riigi taastamiseks, toetaksid samal ajal ka puhta majanduse arengut.

Arvud pärinevad SEI loodud kliimaneutraalsuse mudelist: see on edasiarendus tööriistast, mille SEI Tallinn koostas 2019. aastal riigikantselei strateegiabüroo tellimusel, et uurida Eesti kliimaambitsiooni tõstmise ning kliimaneutraalsuse saavutamise võimalusi aastaks 2050, selleks vajalikke meetmeid ja investeeringuid. Eesti kogemus ja kasutatud tööriista praktilisus on inspireerinud Euroopa Liidu idapartnerlusriike ning nüüd on valminud või kohe valmimas sarnased tööriistad Ukrainale, Moldovale ja Armeeniale.

Ukrainale loodud tööriist analüüsis 55 meedet, mida peetakse Ukraina heitkoguste vähendamisel kõige mõjusamate ja teostatavamate hulka. See võimaldab poliitikakujundajatel ja ekspertidel koostada ning võrrelda erinevaid stsenaariume, modelleerides nende mõju heitkoguste vähenemisele, investeerimisvajadusele, SKP kasvule ja uute töökohtade loomisele. Lisaks aitab tööriist analüüsida meetmete rakendamisega kaasnevaid kõrvalmõjusid, näiteks õhukvaliteedi paranemist ja rahvatervise võitu, et teha teadlikumaid otsuseid selle kohta, millised meetmed annavad suurima kliima-, majandus- ja ühiskondliku mõju.

Näiteks hinnatakse, et puhta majandusega kaasnev kasu puhtamast õhust ja rahvatervise paranemisest ulatub 2050. aastaks ligi 17 miljardi euroni aastas.

SEI väljatöötatud tööriist eristub ühekordsetest analüüsidest, sest riik saab seda ka hiljem iseseisvalt kasutada. Poliitikakujundajad saavad ajakohastada alusandmeid ning kohandada üksikute meetmete rakendamise tempot, ulatust või ajastust ning näevad seejärel kohe, millist mõju avaldavad need muudatused heitkogustele, kuludele ja majandustulemustele.

“Töötasime välja praktilise tööriista, mis võimaldab Ukrainal oma puhtale majandusele ülemineku teekonda pidevalt analüüsida ja ajakohastada. Uute andmete lisandudes ja poliitiliste prioriteetide muutudes saab valitsus mudeli juurde tagasi tulla ning teha otsuseid kõige värskematele andmetele tuginedes,” ütles SEI Tallinna energiasüsteemide modelleerimise ekspert Gowtham Muthukumaran.

Kuigi puhtad tehnoloogiad võivad nõuda suuremaid alginvesteeringuid, on need pikas vaates kulutõhusamad. Transpordi ja energiamahukate protsesside elektrifitseerimine aitab vähendada tegevus- ja hoolduskulusid, kuna tõhusamad süsteemid asendavad kallimaid fossiilkütustel põhinevaid lahendusi.

Kuigi puhtad tehnoloogiad võivad nõuda suuremaid alginvesteeringuid, on need pikas vaates kulutõhusamad. Transpordi ja energiamahukate protsesside elektrifitseerimine aitab vähendada tegevus- ja hoolduskulusid, kuna tõhusamad süsteemid asendavad kallimaid fossiilkütustel põhinevaid lahendusi.

“Arvestades, et Ukraina ülesehitamise vajadused ulatuvad järgmise kümnendi jooksul ligikaudu 506 miljardi euroni, on riigil praegu parim võimalus rajada roheline ja vähese süsinikuheitega majandus, mis oleks pikas perspektiivis vastupidav ja konkurentsivõimeline. Kui Ukraina investeerib rohepöördesse juba praegu, väldib ta tulevikus kulutusi kallimatele, saastavamatele ja vähem konkurentsivõimelistele tehnoloogilistele lahendustele,” ütles SEI poliitikaekspert ja projekti “Green Agenda for Ukraine, Moldova and Armenia” Ukraina suuna juht Ganna Gladkykh.

SEI andis suve alguses kliimaneutraalsuse tööriista üle Ukraina rohepöörde büroole (Green Transition Office) ning koolitas selle kasutamiseks välja valitsusametnikke. Ukraina ametiasutustel on nüüd olemas analüütiline võimekus ja ekspertteadmised, et hinnata dekarboniseerimise stsenaariume, kavandada riigi kestlikku ülesehitamist ning toetada Ukraina riiklikku energia- ja kliimakava (NECP) ja pikaajalist vähese süsinikuheitega arengu strateegiat aastani 2050.

“SEI kliimaneutraalsuse tööriist ja teised tööriistad, näiteks LEAP, suurendavad meie võimekust toetada Ukraina valitsust kliimapoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning pikaajaliste kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel. Need tööriistad võimaldavad hinnata ja võrrelda erinevate poliitikameetmete tõhusust ning toetavad andmepõhist otsustusprotsessi. Teeme SEI-ga koostööd, et omandada vajalikud oskused ja jätkata nende mudelite edasiarendamist,” ütles Ukraina rohepöörde büroo juht Andriy Kitura.

Rohepöörde büroo ja SEI teevad praegu koostööd, et viia läbi põhjalik dekarboniseerimisanalüüs Ukraina peamistes tööstusharudes. Raua- ja terasesektori tegevuskava avaldamine on kavandatud 2026. aasta varasügisesse.