Arvamusfestivalil arutleti tekstiilijäätmete keskkonnakoormuse üle

Rõivaste ja teiste tekstiilide tootmine ja tarbimine on globaalse mõõtmega valdkond, mis puudutab suurt hulka inimesi üle maailma. Kuigi märkimisväärset osa kasutatud rõivastest saaks teoreetiliselt korduskasutada või töödelda ümber, siis praktikas on tekstiilijäätmed suur koormus keskkonnale.

Lähiaastatel on Eesti jaoks kehtestumas mitmed tekstiilijäätmetega süsteemsemat tegelemist suunavad dokumendid. Arvamusfestivali paneeldiskussioon pakkus publikule ning esinejatele võimalust arutada, kas ja kuidas on Eesti rahvusvaheliselt seatud eesmärkideks valmis ning missugused on meie võimalused ja väljakutsed nende eesmärkide valguses.

Panelistid nõustusid, et Eesti vajab nii paremat tekstiilijäätmete kogumisvõrgustiku loomist, kui ka käitlusvõimekuse tõstmist näiteks regionaalse käitluskeskuse näol. Lisaks on tarvis süsteemsemalt tegeleda ka tarbijate ja tootjate teadlikkuse tõstmisega ja disaini rolliga tootmisahelas, kuna just disaineritel on võimalus pakkuda välja kestlikumad ja paremini ümbertöödeldavad tooted. Samas leiti, et nendest meetmetest üksi ei piisa, kui me ei suuda seda kokku panna toimivaks ärimudeliks, mis sobitub suuremasse majandussüsteemi. Sellest tulenevalt leiti, et suuremate muutuste ellu kutsumiseks on eelkõige tähtis ka poliitiline tahe valdkondadeülese koostöö suunal. Jäätmepoliitika puhul nähakse olulisust selles osas just eelkõige majanduspoliitika tihedamal lõimimisel keskkonnavaldkonnaga.

Lisaks tõsteti esile ka regionaalse koostöö tähtsust näiteks Baltimaade ja Põhjamaade suunal, kuna Põhjamaades leidub juba täna häid näiteid ringmajanduse innovatsioonidest ning sektorite koostööst. Eelnevat arvesse võttes leidsid kõnelejad, et soovi korral on Eestil potentsiaali luua valdkonnas oma edulugu ning saada tänu oma innovatiivsetele lahendustele ka ise eeskujuks teistele riikidele.

Teema muudab aktuaalseks erinevate regulatsioonide ja seaduste näol järjest kasvav rahvusvaheline surve riikidele, et antud teemaga süsteemsemalt tegeleda. Nii võeti 2020. aasta märtsikuus vastu uus Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskava, mille eesmärgiks on edendada ressursside tõhusat kasutamist ringse majanduse suunas liikumisel võttes üheks prioriteetvaldkonnaks ka tekstiilid ning rõivaste ja tekstiilide korduskasutuse ja ringlussevõtu edendamine. Euroopa Liidu jäätmedirektiivi kohaselt aga peavad kõik liikmesriigid juba 1. jaanuariks 2025 sisse viima kasutatud rõivaste ja tekstiilide (sh tekstiilijäätmete) liigiti kogumise. Peale selle kaalub Euroopa Komisjon kehtestada 2024. aasta lõpuks kasutatud rõivaste ja tekstiilide korduskasutamise ja ringlussevõtu eesmärgid.

Arvamusfestivali arutelu saab järelvaadata siin:

Tutvu ka SEI Tallinna projekti “Põhjamaade-Baltikumi ringse tekstiilisüsteemi suunas” Eesti analüüsi kokkuvõttega: Eesti tarbimisjärgsed rõiva-ja tekstiilivood