Ressursside tõhus kasutamine ning ringmajanduse põhimõtete rakendamine on tänapäeva maailmas ettevõtete jaoks olulisel kohal, aidates saavutada konkurentsieelist. EMAS (EcoManagement and Audit Scheme) skeem on tõhus vahend ettevõtte keskkonnategevuse parandamiseks, mis aitab samuti süsteemsemalt järgida ringmajanduse põhimõtteid ning kasutada ressursse paremini nii tootmisel, toote kasutamisel kui ka kasutuselt kõrvaldamise etapis.

Tulenevalt Euroopa Liidu eesmärkidest ringmajanduse ja ressursitõhususe valdkonnas on ellu kutsutud ENHANCE projekt, mille eesmärk on toetada avalikku sektorit Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi rakendamise suurendamisel, sealhulgas Eestis.

„Kahjuks on Eestis EMASit rakendanud ettevõtteid väga vähe ning skeemi  potentsiaalne kasu jääb kohalikel organisatsioonidel suures osas saamata,“ mainis ENHANCE eestvedaja Harri Moora Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusest. „Seetõttu oleme projekti raames välja valinud teiste Euroopa riikide parimate praktikate põhjal terve rida õiguslikke ja muid meetmed, mille kasutuselevõtt võiks motiveerida ettevõtteid EMASit rakendama,“ kommenteeris Moora.

Eesti Energia keskkonna arengujuht Tõnis Meriste jagab, mis võiks kohalikke ettevõtteid motiveerida EMASit rakendada

Üks selline meede võiks olla suurettevõtete energiaauditi kohustuse täitmine. Näiteks võiks EMASi rakendamist lugeda piisavaks, et täita energiaauditi kohustuse nõuet, sest EMAS sertifitseeritud ettevõtted peavad järgima ning pidevalt parandama energiatõhususe tulemuslikkust ning seda ka aruandes esitama.

Teiseks, võttes arvesse, et EMASi rakendanud ettevõtted tegutsevad läbipaistvalt, nende  keskkonnategevust kontrollitakse regulaarselt ja nad pakuvad tõendatud keskkonnaalast informatsiooni oma tegevusest keskkonnaaruande näol, võiks EMASit rakendanud ettevõtetele anda leevendusi mitmete õigusaktide, seehulgas jäätmeseadusega sätestatud finantsgarantiide osas.

Kolmandaks võiks EMASi rakendamine vähendada ettevõtete jaoks bürokraatia ja järelvalve mahtu. Näiteks võiks ettevõtete koostatud EMAS aruanne täita keskkonna-alase ametliku aruande rolli. Kindlasti võiks olla EMAS ettevõtete inspekteerimise ja kontrolli sagedus oluliselt väiksem nendest ettevõtetest, kus EMASit rakendatud ei ole.

„Et need parimad praktikad saaks reaalsuseks ka Eesti ettevõtjate jaoks ja EMAS rakendamine oleks organisatsioonidele motiveeriv ja igati mõislik samm, on järgnevalt kavas kokku panna konkreetsete meetmete nimekiri, mis on aluseks Keskkonnaministeeriumile vastava tegevuskava koostamiseks,“ lisas Moora.

Eespool nimetatud ja ka mitmeid muid teistes Euroopa riikides toimivatest parimatest praktikatest inspireeritud meetmeid arutati Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni liikmete ühisel seminaril mai lõpus.