Kui roheline on olnud Eesti majanduse “roheline taastumine” koroonakriisist?

Palju raha on antud algatustele, mida Energy Policy Tracker liigitab “tingimuslikult puhtaks.” See tähendab, et kulutus võib olla majanduse rohelise taastamise seisukohast positiivne, aga palju on kuisid ja agasid. Üks hea näide on elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks. Võrgu arendamist võib vaadata neutraalsena, aga kui seda tehakse rohkema roheenergia võrku integreerimise tingimusel, siis on sel kindlasti suur mõju taastuvate energiaallikate osakaalule elektritootmises. Puhtale energiale kulutamine tuleb suuresti pilootprogrammidest, millest paljud on seotud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga. 

See aspekt, et investeering võib olla tingimuslik või tingimusteta, tuleb energiapoliitika tööriista metoodikast. Üks näide tingimusteta rohelisest investeeringust on uus radar Ida-Virumaal – ilmselt on see kõige olulisem investeering koroonakriisist taastumisel. Üle 550 000 euro läheb Eesti õhuruumi radarisüsteemide uuendamisele Ida-Virumaal aastaks 2024. Maakonna põhjapiirkond on suurima tuule võimsusega piirkond Eesti maismaal, seega on investeering väga oluline, et tuuleenergia tootmist edasi arendada. Aastaid on vaieldud selle üle, kuidas teha ruumi tuulegeneraatoritele, ja selle programmiga see lõpuks juhtub. 

Samas läks suurim osa tingimusteta kulutustest rattateede ja ühistranspordi arendamisele väljaspool suuremaid linnu. Väiksemad tingimusteta investeeringud läksid vesinikku: et töötada välja rohevesiniku teekaart ja uurida, kuidas saab rohevesiniku võtta kasutusele ühistranspordis.  

Need on hüvitised, mida valitsus hakkas tarbijatele maksma mullu sügisel kasvanud elektri- ja gaasihindade kompenseerimiseks. See on murettekitav, sest kõrgete hindade hüvitamisega ei käinud kaasas tingimust vähendada tarbimist või motivatsiooni suurendada energiatõhusust, renoveerides hooneid või võttes kasutusele väikesemahulisi taastuvenergialahendusi. See jättis üleüldise tarbimise suhteliselt sarnasele tasemele eelmise kütteperioodiga. Hüvitiseperioodi lõpuks märtsis 2022 oli riik toetanud tarbijate energiaarvete tasumist 170 miljoni euro eest. 

Kuivõrd Energy Policy Tracker vaatleb vaid investeeringuid, mis on tehtud 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2021, siis energiasektorit tugevalt mõjutanud Ukraina sõda on jäänud energiapoliitika tööriista ulatusest välja. 

Energiapoliitika tööriista järgi on Eesti tegelikult päris tubli. Kui vaadata võrdluseks Norrat, siis nende lehekülg on peaaegu üleni must, mis tähendab, et suurem osa taasterahadest on investeeritud tingimusteta fossiilkütustesse. Samas on energiapoliitika tööriista metodoloogial teatud piirangud, seega võib Eesti tegelik pilt olla tumedama varjundiga kui paistab.  

See polnud niivõrd üllatus kuivõrd imestus teatud poliitikameetmete vajalikkuse üle. Mõnikord tekkis küsimus, kas see on tõesti parim viis raha kulutada. Näiteks Itaalia tegi suure investeeringu uue raudteesüsteemi ehitamisse, mis võib tunduda nagu oluline samm vähese süsinikuheitega transporti. Tegelikult asendavad nad juba olemasoleva süsteemi lihtsalt kiirema ja paremaga, mis kulgeb olemasoleva raudteega paralleelselt läbi Itaalia. See tundub nagu pisut ebavajalik kulutamine. 

Tuuleenergia arendamine võiks olla palju kiirem. Peamised takistused on olnud kaitsejõudude radaripiirangud, mis nüüd peagi lahenevad, tervikliku ruumiplaneerimise puudumine riiklikul tasandil, varasemad odavad energiahinnad ja avalik arvamus – või pigem avalik vastuseis rohelistele projektidele, näiteks tuuleenergia arendustele. Valitsus saaks teha rohkem, julgustada avalikkust ja suurendada nende vastuvõtlikkust. Me peame tuuleenergiat palju kiiremini arendama, kui me tahame täita Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärke aastaks 2030. 

Teine väljakutse, millega me endiselt silmitsi seisame, on avalike hoonete aeglane renoveerimine energiatõhususe suurendamiseks. Euroopa Liidul on eesmärk renoveerida 2030. aastani igal aastal 3% avalikest hoonetest. Samas pole selget plaani, kuidas Eestis selleni jõuda. Ma ei näe, kuidas me saame selle eesmärgi täita ilma plaanita ja teekaardita, mis aitab meil sinna jõuda.