Silhouette of crowded beach at sunset with bather riding horse covered in orange fog, Karachi, Sindh, Pakistan

See, kas tajume ilma mõõduka, sooja või erakordselt kuumana, sõltub muuhulgas meie elukogemusest. Foto: Aliraza Khatri / Moment / Getty Images .

Aasta 2021 on seljataga. Kas mäletad seda eriliselt soojana, meenutades juuni ja juuli kuumalaineid? Või jäi sulle eelkõige meelde hoopis selle jahedam pool (näiteks külm september või jäine detsembri algus)? Kas 2021 tundus soojem kui aastad, mida mäletad oma lapsepõlvest, või on sulle jäänud meelde veelgi kuumemad aastad viimasest kahest kümnendist?

Pane tähele, et vastus sõltub muuhulgas sinu vanusest: kui sa oled kahekümnendates eluaastates, siis ei pruukinud 2021. aasta tunduda eriliselt soe – võis olla mõnikord isegi üsna külm. Kui sa oled kaheksakümnendates eluaastates ja mäletad palju külmemaid aegu kümnendite tagant, võis möödunud aasta tunduda üsna mahe.

Mõlemad tajud on õiged, legitiimsed ja informatiivsed: seda on oluline rõhutada nüüd, kui maailma meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja paljud riiklikud ilmateenistused on hakanud ümber hindama, kuidas me defineerime oma “normaalset kliimat”. Selleks et hinnata, kas ilm on tavaline või ebatavaline, on vaja paika panna võrdluspunkt – minevik, mida kõrvutada praegusega. Tavaliselt vajame selliste järelduste jaoks vähemalt 30 aasta jagu võrdlusandmeid.

Viimaste aastakümnete andmed aitavad mõtestada kuumalaineid, äikesetorme ja temperatuure selle põhjal, mis on tüüpiline praegusele, kliimamuutustest mõjutatud ajale, et saaksime asjakohaselt tulevikuks valmistuda. Seda perspektiivi kirjeldab hiljutine 30-aastane periood ajavahemikus 1991–2020.

Mõlemad tajud on õiged, legitiimsed ja informatiivsed: seda on oluline rõhutada nüüd, kui maailma meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja paljud riiklikud ilmateenistused on hakanud ümber hindama, kuidas me defineerime oma “normaalset kliimat”. Selleks et hinnata, kas ilm on tavaline või ebatavaline, on vaja paika panna võrdluspunkt – minevik, mida kõrvutada praegusega. Tavaliselt vajame selliste järelduste jaoks vähemalt 30 aasta jagu võrdlusandmeid.

Viimaste aastakümnete andmed aitavad mõtestada kuumalaineid, äikesetorme ja temperatuure selle põhjal, mis on tüüpiline praegusele, kliimamuutustest mõjutatud ajale, et saaksime asjakohaselt tulevikuks valmistuda. Seda perspektiivi kirjeldab hiljutine 30-aastane periood ajavahemikus 1991–2020.

Uus ja ajalooline “normaalsus”

Esimene joonis kujutab pikaajalist temperatuurimuutust Võrus, kasutades selleks tumesinisega märgitud aastate 1991–2020 “uut normaalsust” ja helesinisega märgitud aastate 1961–1990 “ajaloolist normaalsust”.

Mõlemad jooned järgivad sama mustrit, aga näitavad üsna erinevat pilti sellest, mis oleks “liiga külm” või “liiga soe” võrreldes sellega, mida on aja jooksul normaalseks peetud. Mõlemad näitavad viimastel aastakümnetel olulist soojenemist, aga aastate 1991–2020 “uue normaalsuse” järgi oleks minevikus olnud lihtsalt kogu aeg “liiga külm”, samas kui praegused temperatuurid on “normaalsed”. Teisalt, aastate 1961–1990 “ajalooline normaalsus” pakub mõistlikku ajaloolist vaadet kliimatingimuste kohta, mis olid tüüpilised 20. sajandile, aga viimaseid aastaid kujutab (õigesti) erakordselt soojana.

Teine joonis kujutab igakuiste temperatuuride anomaaliaid 2021. aasta 12 kuul, kasutades jällegi mõlemat perspektiivi. Kuigi mõlemad võrdlusperioodid kinnitavad, et eriti juuni ja juuli olid 2021. aastal erakordselt soojad, viitab hilisem periood (1991–2020) vähem ekstreemsele muutusele.

Hoopis teistsugune pilt avaneb siis, kui vaadata teisi kuid, näiteks jaanuari, mida võib pidada liiga soojaks “ajaloolise normaalsuse” seisukohast, aga üsna tüüpiliseks “uue normaalsuse” seisukohast. Aprill paistab samuti “liiga soe” ajaloolisest perspektiivist, aga “liiga külm” viimaste aastakümnete seas. Hiljutine külm september ja detsember näivad palju ekstreemsemad, kui võrrelda neid aastate 1991–2020 “uue normaalsusega”, mitte aastate 1961–1990 “ajaloolise normaalsusega”.

Kogetavaid muutusi saame seega mõtestada ainult siis, kui me teame, milliseid perioode on võrdlusteks kasutatud. Selleks et anda inimestele ajakohane vaade, on maailma meteoroloogiaorganisatsioon hakanud oma “standardnormaalsust” iga kümne aasta järel uuendama.

Värskemaid kliimaolusid esindavaid võrdlusperioode  kohendati 2021. aastal niimoodi, et need peegeldaksid meie “uut normaalsust” . Edaspidi võrreldakse praegust ilma sellega, mis oli normaalne hilisemal, 30-aastasel perioodil (aastatel 1991–2020), mitte enam perioodil 1981–2010, mis oli võrdlusalus kümme aastat varem.

Et üha kiiremate arengute ja üha sagedasemate ekstreemsete ilmasündmustega sammu pidada, on WMO võtnud ühtlasi kasutusele “kahetasandilise lähenemise” , et rakendada nii viimase 30 aasta (1991–2020) võrdlusbaasi kui ka säilitada ajalooline võrdlusperiood (1961–1990). Ajalooliseks perspektiiviks kasutab WMO lähteandmeid, mis ulatuvad sajanditetagusesse aega. Organisatsiooni raport “Globaalse kliima olukord”  kasutab näiteks eri võrdlusperioode, sealhulgas ajavahemikku 1850–1990, millega võrreldakse üleilmset keskmist temperatuuri IPCC eriraportis 1,5-kraadisest kliimasoojenemisest .

Vajame selgemat ja terviklikumat pilti

Need lähtekohad on hädavajalikud, aga nagu öeldud, võivad erinevad võrdlusandmed muuta keeruliseks kommunikatsiooni ja pisendada muutuste tõsidust. On oluline, et kliima- ja ilmateabega seotud osalised – näiteks kohalikud, regionaalsed ja riiklikud asutused ja institutsioonid, riiklikud ilmateenistused, põllumajanduse ja metsanduse huvigrupid ning eriti ilmateadustajad õhtustes uudistes – mõistaksid enda vastutust selles küsimuses. Nad teevad sageli ise otsuseid, kuidas ilmainfot esitleda, aga ei väljenda selgelt, millist ajakonteksti kasutavad.

Pole siis ime, et mõned inimesed on segaduses kliimasoojenemise ulatuse ja tähtsuse ning poliitilise reageerimise vajalikkusega seoses. See on niisiis üleskutse kõigile neile, kes edastavad infot kliima või ilma kohta: ilmateadustajad, kohalikud, regionaalsed, riiklikud ja rahvusvahelised teenused ja institutsioonid. Olgem oma sõnumites ettevaatlikud ja selged!

Artikkel ilmus Postimehes 3. veebruaril 2022 ja on kättesaadav lehe tellijatele/artikli ostjatele.