SEI Tallinna ilmaandurid annavad ülevaate Tallinna eri piirkondade ilmast reaalajas

Kui muidu mõõdetakse Tallinna linna ilmaandmeid linna serval asuvast Harku ilmajaamast, siis SEI Tallinna ilmaandurite võrgustik annab ülevaate linna erinevatest keskkondadest. Andurid asuvad nii mere ääres, rohealadel (pargid, metsad) kui ka nn hallidel hoonestatud aladel, kus inimesed kõige sagedamini elavad ja töötavad.  

Linnades on kuumastress tugevam kui maapiirkondades, kuna rohkem on hooneid, asfalteeritud tänavaid ja parklaid, mis moodustavad n-ö kuumasaari. Et kuumaga toime tulla, vajame linnaruumi rohelisi ja siniseid alasid – parke, puid tänavate ääres, läbilaskvaid pinnaseid ja veekogusid.   

SEI Tallinna mõõtmisandmed aitavad paremini mõista, kuidas mikroklimaatilised olud Tallinna piirkondades erinevad, seda eriti kuumalaine tingimustes. Lisaks aitavad mõõtmised aru saada, missugune on rohealade roll äärmuslike ilmastikuoludega kohanemisel. Kuigi tulevikus on ees ootamas põhjalikumad ilmaandurite andmete analüüsid, siis on põnevaid trende märgata juba praegu. 

Näide 1: 2022. aasta suve kuumalaine temperatuurierinevused

Kuumalaineid hinnatakse Eestis kahe kriteeriumi alusel:  

• esimese taseme kuumahoiatus (ohtlik) – siis kui on oodata, et maksimaalne õhutemperatuur tõuseb ≥ 27 °C-ni kolme ja enama päeva jooksul või keskmine õhutemperatuur on ≥ 20 °C kolme ja enama ööpäeva vältelt 
• teise taseme kuumahoiatus (väga ohtlik) – siis kui on oodata, et maksimaalne õhutemperatuur tõuseb ≥ 30 °C-ni kolme ja enama päeva jooksul või keskmine õhutemperatuur on ≥ 25 °C kolme ja enama ööpäeva vältel (Keskkonnaagentuur). 

Kuumalainete ajal võivad Tallinna linnas temperatuurid olla erinevate asukohtade lõikes väga erinevad, sõltuvalt sellest, kas läheduses asub rohkem asfaldiga kaetud alasid ja hooneid või rohealasid ja merd. Öösel langevad temperatuurid rohealadel kiiremini kui tiheda infrastruktuuri ja hoonestusega aladel.  

Kaardil on näidatud keskmine miinimumtemperatuur seitsme öö jooksul 27. juunist 3. juulini 2022. 

Putukaväila (katkendlik joon) haljasaladel langesid temperatuurid palju rohkem kui Mustamäel ja kesklinnas tihedalt asustatud aladel. Kusjuures Mäeküla ja Merimetsa ning Tallinna vanalinna keskmine erinevus oli ligi 3 °C. Mõnel ööl ületasid need erinevused isegi 5 °C. 

Kõige rohkem väljakutseid esitavad nn troopilised ööd, mil öine temperatuur ei lange alla 20 kraadi. See tekitab lisakuumastressi ning olukorra, kus ümbritsev keskkond ei jahtu öösel piisavalt maha. Akumuleeruv soojus kujutab aga suuremat riski ka inimeste tervisele. Seega näitavad meie tulemused, et puud ja haljasalad ei ole olulised mitte ainult päevasel ajal varju pakkumiseks, vaid pakuvad leevendavat jahedust ka öösel, aidates jahutada lähedalasuvaid elamuid ja kontoriruume ning seeläbi vähendavad inimestel kuumaga seotud unehäireid ning väsimust, aga ka tõsisemaid tervisehädasid.  

2023. aasta suvel tuvastasid ilmaandurid 8-11 troopilist ööd Tallinna “hallis ruumis” (asfaldiga kaetud alad ja hooned). Palju vähem olid soojadest öödest mõjutatud linna rohealad, eriti need piirkonnad, kus on lähedal park või mets. Nii et tuvastanud andurid näiteks Mäeküla metsas mitte ühtegi troopilist ööd.

Näide 2: 2022.-2023. aasta talve mõju Tallinna linnakliimale 

Kollased tulbad esimesel graafikul näitavad temperatuurierinevusi kahe ilmaanduri vahel: Tallinna vanalinnas Kalev Spa lähistel asuva anduri ning Harku ilmajaama anduri vahel. Kalev Spa lähistel olev andur asub linna keskel ja Harku ilmajaam asub linnast väljas. Mõõtmistulemused näitasid, et linnasüda oli praktiliselt alati soojem kui Harku, aga eriti tuli see erinevus esile selgetel ja külmadel öödel, mistõttu on sellisel juhul mõistlik võrrelda omavahel asukohtade miinimumtemperatuure. 

Kahe asukoha erinevused kuumasaare efekti näitel olid eriti selged märtsis, kui värske lumi langetas temperatuuri Tallinna edelapiiril kahekohaliste miinuskraadideni. Samas püsisid temperatuurid rannikul ning hoonete, tänavate ja muu tiheda taristu juures soojemad. 

Järgnev kaart näitab selliste külmade ööde arvu, kus miinimumtemperatuurid langesid alla -10°C. Asukohtade vahel on näha väga selged erinevused. Kui Nõmme ümbruses registreerisime 13-16 niivõrd külma ööd, siis rannikul ja linna keskel oli neid vaid neli-viis. 

Uuri Tallinna ilmaandurite mõõtmisi reaalajas siin.

Ilmaandurid paigaldati projekti B.Green raames. B.Greeni projekti rahastas Interreg Kesk-Läänemere programm.