Tallinna uus linnavõim plaanib oluliselt vähendada keskkonna- ja kliimateemadega tegelemist, põhjendades seda vähem „ideoloogilise“ lähenemisega. Nad on otsustanud koondada keskkonnapoliitikaga tegelevaid töötajaid, loobuda Liivalaia trammiprojektist ning pöörata vähem tähelepanu paindlikele transpordilahendustele, sh jätta kavandatud kujul ära Salme tänava rattatee. See ei ole kuidagi ideoloogiast vabanemine, vaid lihtsalt teistsugune ideoloogiline valik. Uus linnavõim eelistab autoliikluse ja parkimiskeskset linnaruumi ning peab kõrvaliseks teaduspõhist keskkonna- ja kliimapoliitikat. Selgub, et tahetakse välja juurida ka Tallinna edumeelset ringmajanduse korraldust. 

Avalikus juhtimises tähendab ideoloogiline lähenemine väärtuspõhist prioriseerimist. Linnavalitsusel on õigus otsustada, et kiire liiklusvoog ja mugav parkimiskoht on tähtsamad kui turvaline ja mitmekülgne liikuvus või jäätmete liigiti kogumine ja korduskasutus. Aus oleks seda aga ka selgelt väärtusvalikuna esitleda, selmet kujutada vastaspoolt „ideoloogilise kiusuna“ ja enda suunda neutraalse „päriseluna“. Tallinnas kui Eesti suurimas linnas on võimalik luua väga suur osa lahendustest, mida vajame hea elukvaliteedi ja tänapäevase elukeskkonna tagamiseks. Kui seejuures öeldakse, et linn ei pea tegelema „iseseisva keskkonnapoliitikaga“ ja „ideoloogilisi ametikohti“ tõmmatakse kokku, siis on tegu selge poliitilise maailmavaate jõustamisega. 

Teaduslikud faktid ja reaalsus on ideoloogiast sõltumatud. Valdkonna teadlaste konsensus kliimamuutuste osas on, et inimtegevus on ühemõtteliselt põhjustanud globaalse soojenemise.

See tähendab, et kliimapoliitika on osa tõenduspõhisest riskijuhtimisest igal tasandil. See ei ole ideoloogiline küsimus, vaid küsimus võimekusest hallata reaalseid riske ja kulusid. Olenevalt väärtustest saab linn valida, millisel viisil nende probleemidega tegeletakse – kas ennetavalt või tagajärgedega tegeledes. Probleemid vajavad aga igal juhul lahendamist – teisel puhul nihkuvad kulud lihtsalt tulevikku ning kliimamuutuste tagajärgedega tegeleda on tagantjärele oluliselt kallim kui riske ennetades. 

Tallinnas tähendab see, et tervisliku elukeskkonna tagamiseks, infrastruktuuri arendamiseks ja energiajulgeoleku parandamiseks on neid printsiipe vaja järgida kõikides poliitikaotsustes – vaid nii suudame edukalt hakkama saada kuumalainete, äärmuslike sademete, üleujutuste ja terviseriskidega ning tagada õiglase ülemineku.

Tallinnal on seejuures juba olemas selgelt sõnastatud elluviimiseks vajalikud rakendusplaanid, mis seovad kokku energiamajandus, transpordi ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgid. Kui samal ajal kärbib linnavõim strateegiakeskuse töökohti ja ütleb, et keskkonnapoliitikat pole vaja, tekib küsimus, kes vastutab, et linna enda seatud tõenduspõhised plaanid ja kohustused ka päriselt realiseeruvad.  

Kui linnavalitsus ütleb, et jalgrattad ei hakka niikuinii autosid asendama ja seetõttu ehitatakse rattateid vähem, siis tasub vähemalt ausalt lisada, mida see teeb tervise, heaolu, õhukvaliteedi, müra ja ruumikasutuse eesmärkidega. Mitmekülgne ja hästi läbimõeldud liikuvus ei ole pelgalt keskkonnaküsimus vaid võimaldab reaalselt iga linnas liikleva inimese igapäevaelu lihtsamaks ja tervislikumaks teha.

Ja suure boonusena aitab see ka meie kliimaeesmärke oluliselt täita. Eestis moodustab transpordisektor ligi viiendiku kogu kasvuhoonegaaside heitest, sellest enamik tuleb maanteetranspordist. 

Poliitilisel jõul on õigus valida oma ideoloogia, kuid teaduslikke fakte ja reaalsust valida ei saa. Muidugi võib olla, et uus linnavõim plaanib tühistada ka pikalt ettevalmistatud ja erinevate osapooltega läbiräägitud keskkonnaeesmärgid ja -tegevused. Linnavalitsus peaks aga sel juhul olema oma väärtusvalikutes aus: tehke iga suure suunamuutuse juurde mõjuanalüüs (heide, õhk, ohutus, ummikud, kulud ajas, sotsiaalmajanduslik mõju) ning hoidke alles pädevus kliimariskide, kohanemise ja ressursitõhususe juhtimiseks isegi siis, kui mõni projekt või sõnastus muutub. Nii saame rääkida pikema vaatega poliitikast, ilma et teadus ja reaalsed mõjud aknast välja lendaks.