Kuumal suvepäeval võib linnas juba mõne tänavanurga kaugusel olla ümbritsevatel pindadel täiesti erinev temperatuur. Päikese käes asuv parkla või kivisillutisega väljak võib olla lämmatavalt kuum, samal ajal kui kõrvalasuva puu varjus või haljasalal on märgatavalt jahedam.

Sellised temperatuurierinevused tekivad, sest asfalt, betoon ja teised tehispinnad neelavad ja talletavad päiksesoojust, samal ajal kui puud ja muu taimestik pakuvad varju ja jahutavad õhku. Tihedalt hoonestatud või sillutatud ja vähese rohelusega alast võibki nii kujuneda kuumasaar – ala, mis on ümbritsevast kuumem nii päeval ja õhtul kui sageli ööselgi.

Kliimamuutused tõstavad kuumalainete sagedust ja tugevust, mis võib oluliselt mõjutada inimeste tervist ja heaolu. Seetõttu on üha olulisem mõelda, kuidas kujundada linnaruumi nii, et seal oleks turvaline ja hea elada ka väga kuumadel päevadel. 

Mis on kuumasaar? 

Linna kuumasaar ehk soojussaar on linnaosa või väiksem piirkond, kus õhk ja pinnad kuumenevad rohkem kui selle rohelisemas ümbruses. Enamasti tekivad kuumasaared kohtades, kus on palju 

• asfalti,
• betooni,
• kivisillutist,
• tumedaid katuseid või seinu,
• tihedat hoonestust,
• vähe puid, põõsaid ja murupinda. 

Tehispinnad töötavad kuumal päeval justkui soojussalvestid. Need neelavad päikesekiirgust, kuumenevad ja vabastavad kogunenud soojust veel tunde pärast päikeseloojangut. Seetõttu võib tihedalt hoonestatud piirkond püsida kuum ka hilisõhtul ja öösel.

Rohelises keskkonnas on olukord vastupidine. Puud kaitsevad maapinda ja hooneid otsese päikese eest ning taimed jahutavad ümbrust vee aurumise kaudu. Just seetõttu võib puu all olev pind olla kuumal päeval oluliselt jahedam kui lähedal asuv asfalt.

Termokaamera näitab pinnatemperatuuride erinevusi

Termokaamera abil saab näha pinnatemperatuuri erinevusi, mis palja silmaga välja ei paista. Nii saame näha, kui erinevalt näiliselt sarnased pinnad tegelikult kuumenevad.

Kõrgeid pinnatemperatuure võib sageli märgata päikese käes oleval asfaldil, betoonil, hooneseintel, parklates ja kunstkattega väljakutel. Jahedamad on tavaliselt puudealused alad, muru, niidulapid, põõsaste ümbrus ning veekogude ja niiskema pinnase lähedus. Soojal suvepäeval võib puude varjus olev pind olla mitukümmend kraadi jahedam kui päikese käes ja kuumal asfaldil.

Termopildid aitavad mõista, miks mõnes kohas võib organismil tekkida kuumastress ka siis, kui õhutemperatuur ei tundu väga kõrge. Kuumatunnet mõjutab lisaks õhutemeratuurile ümbritsevatelt pindadet kiirgav soojus.

Liigu piltidel vasakule ja paremale ning vaata, kuidas erinevad pinnad soojenevad erinevalt:

Termokaamera pildid näitavad pinnatemperatuuri. Pildid on tehtud Tallinnas 30.06.2026, õhutemperatuur oli ca 23 kraadi. 

Lisaks õhutemperatuurile ja pindade temperatuuridele mõjutavad keha soojuskoormust ka õhuniiskus ja tuul. Suure õhuniiskuse korral ei saa keha end higistamise kaudu nii tõhusalt jahutada ning tuulevaikse ilmaga on kehal samuti raskem jahtuda. Seetõttu võib kuumastressi kogeda ka mõõdukalt sooja ilmaga.

Kuidas see sind puudutab?

Kuumasaarte mõju ei piirdu ebamugavustundega tänaval. Pikaajaline palavus võib mõjutada und ja keskendumist, vähendada töö- ja õppimisvõimet ning mõjutada üldist enesetunnet.

Eriti raske on siis, kui linn ei jahtu ka öösel. Kui öine minimaalne õhutemperatuur ei lange alla 20 °C, nimetatakse seda troopiliseks ööks. Ebamugav ja tervist koormav võib öö olla aga ka madalama temperatuuriga, eriti suure õhuniiskuse, tuulevaikuse ja halva õhuvahetuse korral. Tänavad ja hooned kiirgavad veel hilistel tundidel soojust, mistõttu ei pruugi ka akende avamine tuua piisavat leevendust. Häiritud uni ja vähene taastumine võivad muuta järgmise päeva kuumuse organismile veelgi koormavamaks.

Kuumus mõjub kõigile erinevalt, kuid võib olla eriti koormav:

• eakatele;
• väikelastele;
• lapseootel naistele;
• krooniliste haigustega inimestele;
• inimestele, kes töötavad või liiguvad palju õues.

Kuumad tänavad ja pinnad võivad olla probleemiks ka lemmikloomadele. Päikese käes kuumenenud asfalt võib kahjustada nende käpapadjandeid ning vähest varju pakkuvas linnaruumis võivad tekkida ülekuumenemine ja vedelikupuudus. Eriti tundlikud on vanemad, ülekaalulised, krooniliste haigustega ja lühema koonuga loomad. Kuumal päeval võivad halvasti õhutatud siseruumid ja viibimine õhutuseta sõidukis muutuda loomadele lausa eluohtlikuks.

Kui inimesed peavad taluma pikka aega kõrgeid temperatuure, viibides kuumadel päevadel õues või ülekuumenenud korterites, kontorites, haiglates, lasteaedades või vanadekodudes, võib see võimendada hingamisteede ja südame-veresoonkonna haiguseid ning suurendada võimalust kuumarabanduseks. Lääne-Euroopas ulatuvad kuumast tingitud liigsurmad aastas kümnete tuhandete inimesteni. Isegi Eestis registreeritakse igal aastal kuuma tõttu ainuüksi viies suuremas linnas keskmiselt 36 enneaegset surma. Lisaks satuvad paljud inimesed haiglasse või vajavad erakorralist arstiabi. Kuumus võib mõjutada ka vaimset heaolu ja inimestevahelisi suhteid. Väga kuum ilm võib suurendada stressi ja ärrituvust ning süvendada juba olemasolevaid pingeid.

Rohelisem linn ei ole ainult meeldivam vaadata. Haljastus toetab inimeste tervist ja heaolu, aitab vähendada riske haavatavatele elanikele ning muudab avaliku ruumi kasutatavaks ka palavatel päevadel.

Kuumalaine ajal saad ennast ja teisi kaitsta, kui: 

• jälgid kuumahoiatusi; 
• jood piisavalt vett; 
• kavandad pikemad õueskäigud hommikusse või õhtusse;  
• väldid päeva kõige kuumemal ajal rasket füüsilist koormust; 
• hoiad päeval aknad ja kardinad suletuna ning tuulutad siis, kui välisõhk on jahedam; 
• märkad lähedasi, naabreid ja teisi enda ümber, kes võivad abi (varju, joogivett) vajada; 
• valid lemmikloomaga jalutamiseks jahedama aja ja varjulisema tee; 
• ei jäta lapsi ega lemmikloomi kuuma autosse isegi lühikeseks ajaks;  
• hoiad puud ja põõsad eramaja aias alles või istutad neid juurde, rajad niidupeenraid ega niida muru igal pool ega liiga sageli väga madalaks;
• lisad kortermajas rõdule, hoovi või maja ümbrusesse taimi.  

Need sammud aitavad inimestel kuumusega toime tulla. Kuumasaarte probleemi pikaajaliseks leevendamiseks tuleb aga muuta ka linnaruumi. 

Kuidas leevendada kuumamõjusid linnas?

Kuumasaarte kujunemist ei saa täielikult vältida, kuid nende mõju saab linnaplaneerimise ja läbimõeldud lahendustega märgatavalt vähendada.

Kohalikud omavalitsused saavad:

• säilitada olemasolevaid suuri puid ja istutada uusi;
• rajada parke ja ka väiksemaid rohealasid (taskupargid, rohetaskud);
• suurendada harvemini niidetavate haljasalade osakaalu – see aitab leevendada kuumariske, säästab loodust ning toetab putukate ja taimede elurikkust;
• vähendada ulatuslike asfaltpindade ja parkimisalade osakaalu ning asendada võimalusel kõvakatted haljastatud või vett läbilaskvate pindadega, eelistades lahendusi, mis pakuvad ka varju ja toetavad vee imbumist pinnasesse;
• luua rohkem varjulisi istumis- ja ootamiskohti;
• rajada rohekatuseid ja roheseinu;
• eelistada ehituses heledamaid ja vähem kuumenevaid materjale;
• kujundada tänavad ja liikumisteed nii, et seal oleks rohkem varju;
• säilitada või taastada veekogusid, märgalasid ja niiskemaid alasid;
• tagada kuumadel päevadel ligipääs joogiveele ja jahedatele avalikele ruumidele;
• koostada kuumalaine tegevusplaanid, et abi jõuaks kiiresti kõige haavatavamate inimesteni
• arvestada kuumariskiga juba planeeringute koostamisel.

Kampaania tegevusi toetab Euroopa Liit ja Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus ESTDEV Mondo projektist NOPLANETB. Sisu eest vastutab SEI Tallinn ning seda ei saa ühelgi juhul käsitleda Euroopa Liidu või ESTDEV seisukohana.