Announcements
Announcements
Projekti eesmärk on suurendada vabaühenduste ja kohalike omavalitsuste teadlikkust sellest, kuidas, millal ja milliseid kliimamõju aspekte tuleb keskkonnamõju hindamises arvestada. Samuti on eesmärk jõuda suurema õigusselguseni selles, kuidas, millal ja milliseid kliimamõju aspekte tuleb keskkonnamõju hindamises arvestada ning kuidas nendele keskkonnaotsuste tegemisel vääriline kaal anda.
Eesti on võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selleks tuleb vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis sektorites. Suurimad väljakutsed on seotud energiatootmise ja tarbimisega, transpordi ja liikuvusega ning põllumajandusega. Tootmise ja tarbimise kliimamõju vähendamine ei ole iseenesest uus teema, sellega on tegeletud juba paarkümmend aastat keskkonnamõju hindamise raames.
Keskkonnategevuslubade ehk KMH ja strateegiliste planeerimisdokumentide (ruumiliste planeeringute ja valdkondlike arengukavade) ehk KSH menetluses on ühe mõju valdkonnana nimetatud ka mõju kliimale. Keskkonnamõju hindamise uuringu (Keskkonnaministeerium, 2019) tulemusena selgus, et keskkonnamõju hindamise asjaosalistele (ekspertidele, otsustajatele) valmistas muuhulgas muret kliimamuutuse mõju käsitlemine keskkonnamõju hindamises ja selles valdkonnas sooviti eraldi koolitust.
Euroopa Komisjon on andnud soovitusi kliimamõju ja elurikkuse võimaliku kao, sh mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, arvestamiseks nii KMHs kui ka KSH-s (2013). Samuti on ilmunud mitmeid akadeemilisi artikleid kriteeriumitest, mida kliimamõju puhul keskkonnamõju hindamisel arvestada (nt Agrawala et al 2011; Sok et al 2012; Ohsawa et al 2014; Larsen 2014 jt). Eestis on suur vajadus sisustada KMH ja KSH menetluses mõisted mõju kliimale ja kliimamuutusele, sealjuures võttes arvesse nii kliimamuutuse leevendamist kui sellega kohanemist.
Ka õiguslikul tasandil puudub Eestis selgus, kuidas ja kuivõrd sisuliselt peaks keskkonnamõjude hindamisel kliimaaspekte arvestama. Muuhulgas on mitmete kaevanduste (sh põlevkivikaevanduste) puhul läbi viidud KMHde puhul jäänud kliimamõjud sisuliselt hindamata (näiteks Ahtme II kaevandusloa KMH aruanne). Seni puudub selgus, kuivõrd oluliselt on sel juhul eksitud seaduse nõuete vastu.
Kliimaaspekti sisulisem arvestamine näiteks maavara kaevandamislubade keskkonnamõjude hindamisel aitaks nii planeerimisdokumentide koostamisel kui ka kaevandamis- ja tootmistegevuste kavandamisel liikuda selles suunas, et eelistataks väiksema negatiivse kliimamõjuga tegevusi ja tehnoloogiaid. Kui see ei ole võimalik, siis alternatiivina võetaks kasutusele tõhusad leevendus- ja kohanemismeetmed. Selline areng aitaks kaasa nii Eesti võetud kliimaeesmärkide täitmisele, kvaliteetsema elukeskkonna loomisele, aga ka suuremale innovatsioonile Eesti tööstuse ja majanduse arendamisel.
Projekti “Kliimaargumentide arvestamine keskkonnamõju hindamisel” toetab Avatud Eesti Fond koos Vabaühenduste Liiduga Aktiivsete Kodanike Fondist.
Project / SEI Tallinna analüüs annab ülevaate planetaarsete piiride ehk Maa taluvuspiiride raamistikust ning analüüsib võimalust arvutada välja Eesti taluvuspiirid.
Project / Projekti eesmärk on võtta Keenia rõiva- ja tekstiilitööstuses kasutusele lisandväärtusega taaskasutamise (upcycling) lähenemisviis.
Project / Change(K)now! eesmärk on kaasa aidata mõtteviisi muutumisele, et minna toidupakkumise süsteemides ühekorranõudelt üle ringsetele lahendustele.
Design and development by Soapbox.
