Foto: Johner Images / Getty Images.
Lääne-Virumaa liikuvusuuringu peamised järeldused:
- Uuringu vastajate elukohad asuvad peamisel hajaasustuse- ja maapiirkondades, mistõttu on autokasutusel suur roll igapäevastes liikumistes nii tööle, kooli, poodi kui vaba aja veetmisel;
- Lähiaastatel suureneb eakamate elanike osakaal, mistõttu muutub olulisemaks teenuste ligipääsetavus ja ühistranspordi korralduse parem koordineerimine nõudepõhiste lahendustega. Nõudepõhine transport tagab nii maa- kui linnapiirkonna elanikele ühtlase kindlustunde Lääne-Virumaal elamisel;
- Uuringus osalenud valdade elanikud on valmis uute liikuvusteenuste (nõudetransport, sõidujagamine, lühirent) kasutamiseks, juhul kui nende maksumus (kuni 50 eurot kuus) on soodsam isikliku auto kasutamisest;
- Raudteeliiklusest on kujunenud Jäneda-Lehtse-Tapa-Tamsalu-Kiltsi-Rakke ümbruse elanikele oluliseks töö- ja vaba aja tegevuste levikuala suurendamiseks, võimaldades neil käia mugavalt ja kiiresti nii Tallinnas, Jõgeval kui Tartus;
- Ida-suunalise raudteeliikluse teekonnal Tapa-Rakvere-Jõhvi-Narva arengusse tuleb enam panustada veeremi sageduse kui mitmekesisuse osas, et tõsta rongide konkurentsivõimet bussiliiklusega. Nõudlus ida-suunalise raudteeliikluse järele on olnud viimastel aastatel kasvav ja edaspidi tuleks kaaluda reisirongi ühenduse loomist ka Kunda-Rakvere liinil;
- Lääne-Virumaa ühistranspordi ühendused naabermaakondadega sõltuvad ühistranspordikeskuste struktuurist. Harjumaaga on Lääne-Virumaal nii kaugliinide
kui kohalike avalike liinide ühendus väga hea, sest maakond kuulub Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse liinivõrku. Kui Ida-Virumaa ja Jõgevamaaga on ühendused rahuldavad, siis Järvamaaga on ühistranspordiühendused harvad ja vajaksid nii töörände kui erasõitude parandamiseks edasist arendamist; - Uuringus osalenud ettevõtete töötajad liiguvad peamiselt isiklike autode või töökoha organiseeritud transpordiga. Kuid töötajad sooviksid rohkem rattateede ühendamist ettevõtetega ja tööandjad sooviksid ühistranspordivõrgu ühendamist keskuste ja ettevõtluspiirkondade vahel. Töötajatele isikliku auto kasutamise hüvitised on peamiselt suurusjärkudes kuni 50 eurot kuus või üle paarisaja euro kuus.
- Kõige olulisem on inimsõbraliku elu- ja liikumisruumi loomine, sest kihutavate autode ja veokitega kõnniteedeta ja sopastel tänavatel ei soovi ükski elanik ise, ega oma laste või vanematega elada või liigelda. Kui elanikud näevad, et omavalitsus tegeleb inimliku elukeskkonna ja ohutu tänavaruumi väljaehitamisega, kus on tagatud kõigile juurdepääs olulisematesse kohtadesse ja ümberistumispunktidesse, siis ei soovita nii palju ka kodukohast lahkuda.
Uuringu tellis ning projekti juhtis Viru-Nigula vald, partneritena osalesid ka Haljala, Rakvere, Tapa, Vinni ja Väike-Maarja vallad. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi meetmest „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus”, omafinantseeringu osa projektis katsid uuringus osalevad partnerid võrdsetes osades oma eelarvetest.
