Sotsiaalne kliimafond (SKF) on üks Euroopa Komisjoni kliimapaketi (Fit For 55) algatusest, mille eesmärk on kasvuhoonegaaside heite vähendamist kiirendada, toetades selles protsessis vähekaitstud leibkondi ja mikroettevõtteid energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse vähendamisel.
Rahandusministeerium tellis Eesti toetusmeetme väljatöötamiseks uuringu, mille koostasid SEI Tallinn, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ja Tartu Ülikool.
Kliimaneutraalse majanduse suunas liikudes on oluline silmas pidada, et majanduslikult raskes seisus inimeste elu ei muudetaks veel keerulisemaks. Samal ajal on oluline kliimamuutuste pidurdamise ja kohanemisega kiiresti tegeleda, sest kliimamuutuste tagajärjed mõjutavad meie kõigi, eelkõige haavatavate ühiskonnagruppide elu ja heaolu.
Euroopa Komisjoni kliimapaketi “Fit for 55” raames loodud sotsiaalse kliimafondi eesmärk on ennetada, et majanduslikult niigi raskes olukorras inimeste elu ei muutuks kliimaneutraalsele majandusele üleminekul veel keerulisemaks. See raha suunatakse toetuste kaudu haavatavatele leibkondadele, kelle jaoks on näiteks küte või transport võrreldes nende sissetulekuga ebaproportsionaalselt kallis. Eestil on fondist kasutada 186 miljonit eurot, millele lisandub veel 25% Eesti riigi enda panust.
Uuringu raport on jagatud kaheks osaks, millest esimene käsitleb energiaostuvaesust ja teine transpordivaesust. Mõlemad osad on omakorda üles ehitatud nii, et esmalt sisustatakse energia- ja transpordivaesuse mõisted, misjärel kaardistatakse nende nähtuste levik Eestis. Seejärel antakse ülevaade erinevatest meetmetest, mida energiaostu- ja transpordivaesuse leevendamiseks juba peamiselt EL-is kasutatakse ning pakutakse välja meetmed, mida võiks SKFist Eesti sihtrühmade toetuseks finantseerida. Lõpuks sisaldavad mõlemad osad ka hinnanguid meetmete potentsiaalsele majanduslikele, sotsiaalsetele, regionaalsetele ja keskkonnamõjudele.
Energiaostuvaesus sisustati läbi leibkondade sissetuleku ja energiakulude suuruse, eristades energiaostuvõimetuid ning energiahindade tõusust tuleneva elatustaseme languse eest vähe kaitstud leibkondi. Energiaostvõimetu leibkond on leibkond, mis kuulub esimesse (madalaimasse) sissetulekudetsiili ning mille energiakulude osakaal on suurem kui 20% leibkonna kogusissetulekust. Sellised leibkonnad võivad vajada rahalist toetust kõrgete energiakulude leevendamiseks. Vähekaitstud leibkond on leibkond, mis kuulub esimesse või teise sissetulekudetsiili ning mille energiakulude osakaal on suurem kui 15% leibkonna kogusissetulekust. Nendel leibkondadel võiks olla õigus taotleda tuge kõigist ülejäänud leibkondadele suunatud energiaostuvaesuse leevendamise meetmetest. 2023. aastal oli Eesti energiaostuvõimetuid leibkondi ca 35 000 ning energiahindade tõusu eest vähekaitstud leibkondade arv ulatus 86 000-ni.
Energiaostuvaesuse leevendamiseks pakutakse välja neli meedet:
Transpordivaene leibkond on Eesti kontekstis leibkond, keda iseloomustab madal sissetulekute tase (kuuluvus kahte madalamasse sissetulekudetsiili), kelle transpordiga seotud kogukulud ületavad 10% leibkonna kogusissetulekust ja/või kes paikneb piirkonnas, kus on ebapiisav ühistranspordiühendus (liikuvusvaesus) elukoha ning töökoha, esmatasandi haridus- ja tervishoiuteenuste vahel. Hinnanguliselt on transpordivaeste leibkondade sihtrühmas 55 000 leibkonda.
Transpordivaesuse leevendamiseks pakutakse välja neli meedet:
