Eesti gaasisektor toetub suuresti imporditud fossiilset päritolu gaasile (maagaasile). Venemaalt, Lätist ja Leedust imporditavat gaasi kasutatakse erinevates sektorites, mh tööstuses, kodumajapidamistes ja elektrienergia tootmisel. Praegu katavad kohalikku päritolu alternatiivid nagu biogaas ja biometaan vaid väikese osa elektritootmisest ja transpordisektori vajadusest.
Käesolevas uuringus analüüsitakse alternatiivsete gaaside (vesinik, biometaan jne) tulevast kasutuspotentsiaali ja ühtsete kvaliteedistandardite tingimusi.
See uuring annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonnale ja Euroopa Komisjoni struktuurireformi toe programmi peadirektoraadile vajalikud soovitused uue õigusraamistiku väljatöötamiseks, mis aitaks saavutada Eesti gaasivõrgu dekarboniseerimine aastaks 2050.
Uuringu raames viiakse läbi kliimaneutraalsete stsernaariumide modelleerimine, sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine, riskianalüüs ja töötatakse välja poliitiliste meetmete koostamiseks tegevuskava. Nende tegevuste käigus koostatakse soovitused, mis aitavad MKM-l parandada oma suutlikkust kavandada, arendada ja rakendada vajalikke reforme, et saavutada 2050. aastaks Eestis täielikult kliimaneutraalne gaasivõrk.
Projekti läbiviimist toetab Euroopa Komisjoni struktuurireformi toe programm koostöös struktuurireformide toe peadirektoraadiga.