Sotsiaalse kliimafondi sihtrühma ja neile sobivate meetmete kaardistamise uuring rahandusministeeriumile

Selleks, et 2030. aastaks seatud kliimaeesmärk oleks saavutatav, tuleb oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõikides sektorites. Et teha seda viisil, mis ei kahjustaks haavatavamate ühiskonnagruppide huve ja võimalusi, on Euroopa Komisjon loonud sotsiaalse kliimafondi (edaspidi SKF). SKF keskendub maanteetranspordi ning hoonete kütmise mõjudele.

SKFi sihtrühmad on need, kes võivad kogeda kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete kasutuselevõtul negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Sinna hulka kuuluvad vähekaitstud leibkonnad, transpordikasutajad ja vähekaitstud mikroettevõtted. Neid haavatavaid sihtrühmi mõjutab enim kütuse- ja energiahinna tõus, mis võtab juba praegu olulise osa nende sissetulekust. Fondi vahendite tõhusaimaks kasutamiseks peab iga liikmesriik tegema SKFi kava. Eesti riigile eraldatav summa SKFi vahenditest on hinnanguliselt 186 miljonit eurot. Fondi meetmed on suunatud energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse vähendamiseks.

Selleks, et Eesti SKFi kava sisaldaks tegevusi, mis on suunatud enim abi vajavatele sihtrühmadele kulutõhusal ja liigset bürokraatiat vältival moel, koostavad eksperdid analüüsi, mis vastab järgmistele küsimustele:

• Kes on transpordivaesuse ja energiaostuvaesuse tõttu enim abi vajavad sihtrühmad Eestis?
• Millised on mõjusaimad meetmed nende olukorra parandamiseks?

SEI Tallinn analüüsib projektis transpordivaesuse sihtrühmi ja pakub välja sobivad meetmed. Centari ja Tartu Ülikooli eksperdid analüüsivad energiavaesuse sihtrühmi ja pakuvad välja neile sobivad lahendused.

Valmiv analüüs on sisend rahandusministeeriumi poliitikakujundajatele tõhusate ja asjakohaste meetmete kehtestamisel ning eelarve planeerimisel. Analüüsi tulemus on alus Eesti läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga, kellele riik peab põhjendama oma valikuid kavas planeeritud meetmete kohta.

Projektipartnerid

• Centar
• SEI Tallinn
• Tartu Ülikool