Ligi 50 000 Eesti õpilast sai nelja aasta jooksul osa uutmoodi koolitoidusüsteemist

Koolitoit peab olema maitsev, tervislik ja keskkonnasõbralik – sellise sihi võttis rahvusvaheline koolitoiduprojekt SchoolFood4Change, mis on viimase nelja aasta jooksul jõudnud ligi 4000 koolini üle maailma. See tähendab, et üle miljoni õpilase 22 riigis on tänu uuenduslikule lähenemisele teinud algust tervislikumate toitumisharjumuste ja mitmetahulisema toiduharidusega.

Projektikoolide seas oli kümme Tallinna kooli, viis Viimsi kooli ning Viimsi munitsipaallasteaed. Need haridusasutused lõimisid toiduharidust süsteemsel moel oma õppekavasse ja kooliellu laiemalt, kasutades selleks uudset kogu kooli toidukultuuri raamistikku. Kogu kooli toidukultuur aitas õpilastel luua toiduga isiklikuma ja tugevama sideme: koolid tegid õppekäike taludesse ja toidutootmise ettevõtetesse, kasvatasid puu- ja köögivilju ning maitsetaimi, korraldasid söögivalmistamise tunde, toiduga seotud teemapäevi ja festivale, kuhu olid kaasatud nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad.

Tallinna kümnes projektikoolis õpib umbes 6500 õpilast ning Viimsi koolides ja lasteaias umbes 3600 õpilast. Seega sai üle 10 000 lapse katsetada uutmoodi koolitoidusüsteemi. Projekti mõju Tallinnas oli aga veelgi laiem: toitlustushangete kriteeriumide muutmine, munitsipaalkoolides pakutav tasuta hommikueine, õpetajatele korraldatud koolitused ja muud projektiga seotud tegevused jõudsid ka nende koolideni, kes ise projektis ei osalenud. Niisiis sai Tallinnas ja Viimsis uuest kogu kooli toidukultuuri lähenemisest osa hinnanguliselt 50 000 õpilast.

Projekt toetas muuhulgas uute menüüde koostamist. 70 koolikokkade koolitajat üle Euroopa osales Pollenzo Gastronoomia Ülikoolis koolitusel, misjärel jagasid teadmisi edasi oma riikide koolitoitlustajatele. Kokku osales koolitustel üle 5000 koolikoka ja -toitlustaja, sealhulgas 50 Eestist, kes töötasid välja 42 uuenduslikku retsepti, mis keskendusid muuhulgas taimse osakaalu suurendamisele, toidujäätmete vähendamisele ja laste maitse-eelistuste tabamisele.

Lapsed said omakorda projektis väljatöötatud retsepte hinnata sensoorsete testide kaudu, kus nad arvustasid valmistatud toidu maitset, välimust, lõhna ja tekstuuri. Retseptidele andis hindeid üle 2300 õpilase. Tallinna ja Viimsi õpilaste toidu maitsetestides osalemine näitas, et õpilaste neofoobia (uute toitude kartus) on üsna suur. Näiteks Tallinnas oli 19% õpilastest uute toitude vastu väga umbuslikud ning 55% tundis keskmist neofoobiat. Viimsis olid vastavad näitajad 26% ja 51%.

Värsked katsetused koolitoidusüsteemis on niisiis olulised, et toetada laste haridusteed ja tervislikumat tulevikku, sõnas Tallinna Haridusameti terviseedenduse spetsialist Age Tamm. “Laste varajased toitumisharjumused mõjutavad nende tervist ja toiduvalikuid kogu eluks. Sellepärast on koolidel oluline roll pakkuda kõigile lastele positiivset kogemust tervisliku toiduga ning kujundada häid toitumisharjumusi sõltumata nende kodusest taustast,” selgitas ta. “Tervislik koolitoit toetab laste kasvu, õppimis- ja keskendumisvõimet ning aitab vähendada sotsiaalmajanduslikest erinevustest tulenevat ebavõrdsust.”

Viimsi abivallavanem Annika Vaikla sõnul andis projekt võimaluse arendada koolitoidu hangete kvaliteeti, tugevdada koostööd kogukonnaga ning siduda tervisliku toitumise ja kestlikkuse teemad loomulikuks osaks koolielust. Viimsi kogemus näitas, et lähenemine toimib ka väiksemas omavalitsuses. “Väiksema omavalitsusena saime uusi lahendusi kiiremini katsetada, koguda vahetut tagasisidet ning teha muudatusi paindlikult koostöös koolide, lastevanemate ja toitlustajatega,” ütles Vaikla.

Süsteemne lähenemine

Vältimatu osa tervislikuma ja jätkusuutlikuma koolitoidu pakkumisel on uuenduslik lähenemine riigihangetele, mis puudutas projekti jooksul rahvusvaheliselt enam kui 3000 kooli. Koolid muutsid tänu projektile oma toitlustushangete tingimusi ning tegid koostööd toitlustusteenuse pakkujatega, et pakkuda lastele tervislikku, kestlikku ja maitsvat koolitoitu. Projekt toetas koole koolitoiduhangete käsiraamatuga, mis annab praktilised juhised konkreetsete hanketingimuste koostamiseks.

Näiteks Tallinna haridusasutuste toitlustushangetes on alates 2023. aastast toitlustusteenuse pakkujatele nõue esitada Põllumajandus- ja Toiduameti väljastav toitlustuse ökomärk “üle 20% toorainest on mahe”. Hangetesse on lisatud teisigi kestlikkuse kriteeriume, näiteks taimetoidu pakkumine ühe valikuna iga päev, tervisliku ja keskkonnateadliku toitumise teavitustöö tegemine koolis ning toitumisteemaliste teabepäevade, seminaride või muude ürituste korraldamine, mis edendavad toidukultuuri ja toetavad õpilaste toiduharidust.

Kogu kooli toidukultuur ei piirdunud üksikute toredate ettevõtmistega kooliperele. Põhjaliku raamistikuna aitas see koolidel oma senist lähenemist koolitoidule üle vaadata ning teha läbimõeldud ja süsteemseid muudatusi. Koolid täitsid projektis väljatöötatud kriteeriume tervisliku ja jätkusuutliku toidukultuuri arendamiseks, misjärel oli neil võimalik teenida välja kogu kooli toidukultuuri pronks-, hõbe- või kuldtase.

“Projekti jooksul nägime, et lihtne ja selge raamistik, nagu kogu kooli toidukultuur, võib olla mõjuvõimas vahend, mis aitab koolidel toidu ja toitumisega seotud teemasid kaasahaaravalt ja eluliselt õpetada ning samal ajal laiemat koolikogukonda eri ettevõtmistega kokku tuua,” ütles SEI Tallinna vanemekspert Evelin Piirsalu. “Praegu on Eestis seda lähenemist testinud 16 haridusasutust, aga ka kõigil teistel koolidel on võimalik projektis väljatöötatud materjalide abil süsteemsete muutustega peale hakata.”

Rahvusvaheliselt pälvis projekti lõpuks üle 400 kooli kogu kooli toidukultuuri pronks-, hõbe- või kuldtaseme. Nende seas oli Eestist kaks kuldtaseme kooli (Tallinna Inglise Kolledž ja Tallinna Südalinna Kool), neli hõbetaseme kooli (Tallinna Arte Gümnaasium, Randvere Kool, Ristiku Põhikool ja Tallinna Mahtra Põhikool), kaheksa pronkstaseme kooli (Haabneeme Kool, Kalamaja Põhikool, Prangli Põhikool, Tallinna Haabersti Gümnaasium, Tallinna Kunstigümnaasium, Tallinna Rahumäe Põhikool, Tallinna Tondi Kool ja Viimsi Kool) ning MLA Viimsi Lasteaiad, mis tegutseb üheksas majas.

SchoolFood4Change

Euroopa Liidu rahastatud projekt SchoolFood4Change alustas tegevust jaanuaris 2022 koos Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse, Tallinna linna, Viimsi valla ja veel 40 organisatsiooniga 12 Euroopa riigist. Projekti juhib kestlikkusele pühendunud kohalikke omavalitsusi ühendav organisatsioon ICLEI. SF4C toob kokku kõik koolitoiduga seotud osapooled: õpilased, lapsevanemad, õpetajad, toidutootjad, kokad, koolisöökla töötajad, kestliku toidu hankimise spetsialistid, toitumiseksperdid ja kohalikud ettevõtted. Projekt toetub kolmeosalisele lähenemisele, mis hõlmab kestlikke toiduhankeid, planeedi- ja tervisesõbralikke toitumisviise ning terviklikku lähenemist koolitoidule ehk kogu kooli toidukultuuri. Projekti rahastab Euroopa Liidu Horisont 2020 programm ning see kestab neli aastat. Projektitulemusi saavad kasutada kõik teised koolid Eestis, Euroopas ja laiemalt.

Vastutus pressiteate sisu eest lasub täielikult projekti SchoolFood4Change partneritel. Sisu ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni seisukohti. Euroopa Komisjon pole vastutav informatsiooni võimaliku edasise kasutamise eest.