Editor’s choice
B.Greeni projekti keskmes on looduspõhised lahendused linnades ning nende rakendamine linnaplaneerimisel koostöös linnaelanikega.
Ratturid Putukaväilal, Tallinnas. Foto: Anette Parksepp
Projekti B.Green üks eesmärke oli välja töötada digitaalse kaasava linnaplaneerimise mudel, mis edendaks mitmeotstarbelise rohetaristu lahenduste eelplaneerimist Läänemere piirkonnas. Projekti raames on katsetatud Helsingis ja Tallinnas rohelahendusi, millesse on kaasatud nii elanikud kui ka ametnikud, linnaplaneerijad ja teised eksperdid.
Läbi rohealade võrgustiku laiendamise ja looduspõhiste lahenduste rakendamise on võimalik linnades parandada kliimamuutustega kohanemise võimekust ja ühtlasi ka linnaelanike tervist.
Helsingis on projektialaks Kalasatama piirkond. Tallinnas on projektialaks 13,5 kilomeetri pikkune linnaruumikoridor ehk Putukaväil.
Putukaväil on liigirikas niiduilmeline looduskeskkond, linnaosade vaheline rohekoridor ja liikumisruum inimestele, mis läbib 6 linnaosa. Putukaväil kulgeb piki endist raudteetammi ja tänast kõrgepingeliinide koridori. Kõrgepingeliinide viimisel maakaablisse vabaneb potentsiaal ülelinnaliseks lineaarpargiks.
Linnades on kuumastress tugevam kui maapiirkondades, kuna rohkem on hooneid, asfalteeritud tänavaid ja parklaid, mis moodustavad n-ö kuumasaari. Et kuumaga toime tulla, vajame linnaruumi rohelisi ja siniseid alasid – parke, puid tänavate ääres, läbilaskvaid pinnaseid.
2022. aasta kevadel paigaldati SEI Tallinna eestvedamisel Tallinna linna 18 ilmaandurit, mis mõõdavad temperatuuri, suhtelist õhuniiskust ja sademeid.
Mõõtmistulemused annavad vajaliku teadmise selle kohta, kuidas kuumalained Tallinna mõjutavad ning kus võiks rohealade planeerimine olla abiks elamisväärsema keskkonna loomisel.
Kõik huvilised saavad tutvuda 18 ilmaanduri infoga reaalajas ning näha ka ilmaprognoosi järgnevateks tundideks ja päevadeks.
Ilmaandur Tallinnas. Foto: Anette Parksepp
Projekti raames on katsetatud Helsingis ja Tallinnas rohelahendusi, millesse on kaasatud nii elanikud kui ka asjatundjad. Käesoleva käsiraamatu eesmärk on anda linnaplaneerijatele ja teistele huvirühmadele soovitusi rohetaristu planeerimiseks. Käsiraamatus pakutakse välja digitaalseid ja kaasavaid (töö)vahendeid, mis abistaksid rohetaristu planeerijaid oluliste probleemkohtade lahendamisel planeerimisprotsessis. Need töövahendid ja seonduvad protsessid on välja töötanud kaks projektis B.Green osalevat pealinna – Helsingi ja Tallinn. Lisaks on kirjeldatud teiste Kesk-Läänemere piirkonna linnade kogemusi.
Käsiraamatu koostamisel on tuginetud lähtekohtadena järgmistele teemadele: rohetaristu, kliimamuutus ja vastupanuvõime, probleemkohad rohetaristu planeerimisel, koostööpõhine planeerimine, digivahendid, huvirühmade kaasamine.
2021. aastal viidi Tallinnas ja Helsingis läbi uuring, mis keskendus kahele projektiga seotud alale: Kalasatama piirkond Helsingis ja Putukaväil Tallinnas. Uuringu eesmärk oli kaardistada Helsingi ja Tallinna elanike hoiakud ja arusaamad rohelise infrastruktuuri planeerimise ning erinevate kaasamismeetodite kohta.
Tallinnast saab 2023. aastal Euroopa roheline pealinn. Mis teeb Tallinnast rohelise linna ja kas sellest piisab, uuris videoloos SEI Tallinna praktikant Emile Neimry.
B.Greeni projekti rahastab Kesk-Läänemere programm. Projekt kestab 1.02.2020 kuni 31.12.2022.
Project / Projekti NATTOURS eesmärk oli teadlikkuse suurendamine loodusturismi võimalustest Tallinnas ja Helsingis nii kohalike elanike kui ka turistide seas.
Project / Projekti eesmärk on linnalähedase loodus- ja kultuuriturismi keskkonnahoidlik arendamine kahel Helsingi ja Tallinna väikesaarel: Vasikkasaaril ja Aegna saarel.
Feature / Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn), Tallinna keskkonnaameti ja Helsingi linna koostöös korraldatud Tallinna ja Helsingi rohealade külastusuuringutest selgub, et linlased väärtustavad kõrgelt looduse pakutavaid hüvesid ja võimalusi ning nende mõju inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele.
Design and development by Soapbox.
