Editor’s choice
See aruanne põhineb raportil Gas Decarbonisation Pathways for Estonia (in the context of Baltic-Finnish gas market) (Aeby jt, 2023). Uuring analüüsis nelja võimalust minna üle dekarboniseeritud gaasisüsteemile: praeguste suundumuste jätkumise stsenaarium (BAU), taastuvmetaani stsenaarium (REN-Methane), taastuvvesiniku stsenaarium (REN-Hydrogen) ja kulu minimeeriv stsenaarium (CM). Autorid tegid kindlaks, millised on jätkusuutlikud võimalused Eesti, Läti, Leedu ja Soome gaasisektori dekarboniseerimiseks.
Balti regionaalne gaasiturg (Eesti, Läti, Leedu ja Soome) seisab silmitsi pakilise ja keeruka probleemiga: ühteaegu tuleb tagada energia varustuskindlus, täita keskkonnaleppeid ja töötada kestliku energia nimel ning võtta arvesse geopoliitilisi dünaamikaid. Praegu on gaasil oluline roll piirkonna energiaallikana: see moodustab kogu energiavarustusest Eestis 6%, Lätis 16%, Leedus 19% ja Soomes 3% (Countries & Regions, n.d.). Venemaa sõjategevus Ukrainas on suurendanud muret energia varustuskindluse pärast ning rõhutanud vajadust strateegilise muutuse järele, mis aitab vähendada sõltuvust Venemaa gaasist. See sõltuvus on muutunud gaasihindade kõikumise ja gaasi suure keskkonnamõju tõttu aina problemaatilisemaks.
Fossiilne gaas annab hoogu kliimamuutustele ja seab ohtu piirkonna eesmärgi dekarboniseerida gaasisektor 2050. aastaks, nagu näevad ette Euroopa Liidu (EL) kestlikkuse eesmärgid. Euroopa roheline kokkulepe rõhutab vajadust maagaasi osakaalu järk-järgult vähendada ning minna üle keskkonnahoidlikumatele alternatiividele, n-ö taastuvgaasidele, näiteks vesinikule ja biometaanile. Nagu ütleb 2023. aasta tootmislõhe raport (Production Gap Report), on Balti-Soome piirkonnaga sarnaste algatuste puhul oluline riikide kooskõlastatud tegutsemine, et energiapööre toimuks ladusalt, õiglaselt ja tõhusalt (Stockholm Environment Institute jt, 2023).
Seega on tarvis nõudlust maagaasi järele veelgi vähendada ning asendada fossiilkütus taastuva, vähese süsinikuheitega elektri ja gaasiga. Nii on võimalik piirkonna gaasisektor 2050. aastaks täielikult dekarboniseerida ning vähendada sõltuvust fossiilse gaasi kõrgest hinnast ja välise pakkumise šokkidest.
Uuringu autorid analüüsisid dekarboniseerimise võimaluste kaardistamiseks põhjalikult nelja stsenaariumi.
Uuritud dekarboniseerimise stsenaariumid annavad poliitikakujundajatele üldise arusaama võimalikest vajalikest sammudest, et teha informeeritud ja strateegilisi otsuseid gaasisektori dekarboniseerimiseks. Analüüsid näitavad, et gaasiga varustatus on võimalik säilitada ka siis, kui sektor dekarboniseeritakse juba enne 2050. aastat.
Uuringus modelleeriti uute tootmis-, tarne- ja salvestusvõimsuste lisandumist süsteemi vastavalt nõudlusgraafikutele. Nõudluse modelleerimisel leiti dekarboniseerimise eesmärkidega kokkusobiv kütuste portfell kogu väärtusahela lõikes. Muuhulgas arvestati energiasäästlikkuse ja otseelektrifitseerimise meetmete mõjusid, mille eesmärk on gaasi kogunõudluse vähendamine 63 teravatt-tunnilt (TWh) 2021. aastal 38 TWh-le 2050. aastal (40% vähenemine kogu piirkonnas).
BAU-stsenaariumi järgi kasutab piirkond 2050. aastaks enamjaolt LNG importi, mis moodustab gaasi kogunõudlusest umbes 51% (27 TWh). Põhjus on eelkõige taastuvgaasi tootmise piiratud võimekus neis riikides. Taastuvmetaani stsenaarium keskendub seevastu biogaasi, biometaani ja sünteetilise maagaasi (SNG) kasutuselevõtule primaarsete gaasitarneallikatena, mis moodustavad gaasi kogunõudlusest 69% (26 TWh). Taastuvvesiniku stsenaarium esitab visiooni täielikust pöördest, mille korral voolab torustikes 2041. aastaks ainult taastuvvesinik, mis täidab kogunõudlusest 78% (30 TWh). Kulu minimeeriv stsenaarium prognoosib 2040. aastaks 100% dekarboniseeritud gaasitarnet, mis toetub tugevalt taastuvallikatele, nagu biometaan (64% kogu tarnest ehk 23 TWh) ja taastuvvesinik (ülejäänud 36% ehk 14 TWh). Võrdluseks: Eesti praegune elektritoodang on umbes 8,5 TWh. Taastuvmetaani stsenaariumi järgi toodaks piirkond umbes kolm korda rohkem biometaani, taastuvvesiniku stsenaariumi järgi neli korda rohkem taastuvvesinikku ning kulu minimeeriva stsenaariumi järgi kolm korda rohkem biometaani ja kaks korda rohkem taastuvvesinikku võrreldes praeguse olukorraga.
Taastuvvesiniku ja sünteetilise maagaasi (SNG) tootmiseks on vaja taastuvelektrit. 2050. aastaks on suurim elektrinõudlus taastuvvesiniku stsenaariumis: 66 TWh kogu piirkonnas. Võrdluseks: kulu minimeerivas stsenaariumis on elektrinõudlus 56 TWh ja taastuvmetaani stsenaariumis 44 TWh. Sellele nõudlusele vastavalt tegi uuring kindlaks maa- ja meretuulikute vajaduse iga stsenaariumi korral. Taastuvvesiniku stsenaariumi korral kataks Eesti piirkondliku elektrinõudluse 1,2 gigavatti (GW) maatuulikute võimsust ja 0,859 GW meretuulikute võimsust. Sellele sarnaneb Läti võimsusvajadus: 1,8 GW maatuulikute võimsust ja 1,3 GW meretuulikute võimsust. Leedu vajaks 8,7 GW maatuulikute võimsust ja 5,4 GW meretuulikute võimsust, sest Leedu energiavajadus on suurem. Soome taastuvvesiniku tootmiseks vajamineva elektri nõudluse katmiseks oleks tarvis 3,9 GW maatuulikute võimsust ja 3,6 GW meretuulikute võimsust. Need arvud rõhutavad nii maa- kui ka meretuuleenergia olulist rolli kogu Baltikumis, et katta suurenevat elektrivajadust taastuvvesiniku tootmiseks.
Erinevatel riikidel on tuleviku tarneahelas erinevad rollid. Piirkonna gaasivood muutuvad oluliselt. Leedu tõuseb 2050. aastaks oluliseks importijaks – eriti biometaani ületootmise tõttu Soomes. Nimelt on Leedu gaasinõudlus piirkonnas teistest riikidest suurem, kuid riigi võimekus katta oma gaasinõudlus biometaani tootmisega on võrdlemisi väike. Läti eksklusiivsel maa-alusel gaasihoidlal (UGS) on eri stsenaariumides erinev rolli: eelkõige kulu minimeerivas stsenaariumis on UGS-i kasutamine aastatel 2040–2050 märkimisväärne.
Biometaanist kujuneb 2050. aastaks kõige ökonoomsemalt toodetav gaas. Biometaani keskmine hind piirkonnas (kõigi stsenaariumide kohta) on 55 eurot/MWh. Riikide vahel on aga olulised erinevused. Läti biometaani tootmiskulu on piirkonna väikseim – umbes 44 eurot/MWh, sest biojäätmed on seal ainus lähteaine ja sellega ei kaasne kulusid.
Taastuvvesiniku tootmiskulud vähenevad perioodil 2030-2050 järsult – umbes 64% – tänu tehnoloogia arengule ja paremale tõhususele. Taastuvvesiniku keskmine hind piirkonnas on kõigi nelja stsenaariumi peale keskmistatuna umbes 154 eurot/MWh. See on oluliselt kõrgem kui metaani hind ja muudab selle dekarboniseerimisvõimaluse vähem atraktiivseks. Tulenevalt mastaabisäästust on taastuvvesiniku stsenaariumis vesiniku tootmiskulu võrreldes teiste stsenaariumidega väikseim: 144 eurot/MWh.
Dekarboniseerimise stsenaariumid osutavad, et olemasolevatest LNG-terminalidest (eelkõige Klaipedas) piisab piirkonna vajaduste rahuldamiseks kuni 2044. aastani. Olemasolevate LNG-terminalide ümberseadistamine selliselt, et need vastaksid tuleviku energianõudlusele ja võtaksid arvesse keskkonnaga seotud eesmärke, on piirkonna jaoks jätkusuutlik strateegia. Näiteks saavad kõik nii praegused kui ka tulevased LNG-terminalid juba praegu ilma ümberehitamiseta importida sünteetilist metaani ja bio-LNG-d. Seevastu vesiniku derivaadid (nt roheline metanool ja roheline ammoniaak) nõuavad ümberseadistamist. Lisaks tehnilistele meetmetele on tarvis täiendavaid ohutusmeetmeid ja keskkonnalubasid, sest need kemikaalid erinevad oma omaduste poolest LNG-st. Näiteks on ammoniaak mürgine ja nõuab ohutsoonide ümberhindamist.
Kulu minimeeriv stsenaarium näeb ette, et piirkond vajab gaasisektori täielikuks dekarboniseerimiseks, et taastuvgaasi tootmisesse ja salvestusse investeeritaks 2050. aastani kokku 11,3 miljardit eurot. Sellest kogukulust 88% puudutab Leedut ja Soomet, kelle gaasiturg on Eesti ja Lätiga võrreldes palju suurem. Kuna biometaan on kulutõhus ja hästi kättesaadav valik, moodustab see kõigis riikides peale Leedu proportsionaalselt suure osa gaasi kogutoodangust. Eestis hõlmab kulu minimeeriva stsenaariumi jaoks vajalik taastuvgaasi tootmisvõimsus 357 megavatti (MW) biometaani ja 200 MW vesiniku jaoks. Läti vajab 363 MW biometaani ja 242 MW vesiniku jaoks. Leedu kulu minimeeriva stsenaariumi sihtväärtused on suuremad: 1074 MW biometaani, 3783 MW vesiniku ja 1031 MW SNG jaoks. Soome vajaks 1497 MW tootmisvõimsust biometaani ja 2689 MW vesiniku jaoks.
Kõiki stsenaariume iseloomustab suund dekarboniseerimise poole ja piirkondlik isemajandamine. Praegu impordib piirkond LNG-d keskmiselt üle 80% oma gaasi koguvajadusest. Kolm dekarboniseerimise stsenaariumi näevad aga ette, et kõik neli riiki lõpetavad 2050. aastaks fossiilse LNG kasutamise tänu taastuvgaasi tootmise suurendamisele riigi sees (vt joonist 1).
Üldjoones on piirkonna energiamaastik oluliste ümberkujunduste lävel. Püütakse tasakaalustada taastuvgaasi tootmist, säilitamist ja LNG-terminalide tõhusat kasutust.
Joonis 1. (a) Eesti, (b) Läti, (c) Leedu ja (d) Soome gaasitarne minevikus ja iga stsenaariumi korral. Allikas: autor.
Kõik kolm gaasisektori dekarboniseerimise stsenaariumi pakuvad (võrreldes BAU-stsenaariumiga) majandus- ja energiasüsteemile olulisi eeliseid. Kuigi kulu minimeeriv stsenaarium nõuab rohkem investeeringuid, on see majanduslikult soodsaim, andes kumulatiivset tootmiskasu 0,25% kuni 0,33% piirkondlikust SKT-st. Samuti loob see stsenaarium (võrreldes BAU-stsenaariumiga) 20 189 kuni 21 268 lisatöökohta. Lisaks vähenevad (võrreldes BAU-stsenaariumiga) märkimisväärselt gaasisüsteemi kogukulud – 44%, mis omakorda näitab tasuvust ja konkurentsivõimet.
Taastuvmetaani stsenaarium annab keskmist majanduskasu: piirkondlik toodang kasvab umbes 0,13% kuni 0,14% SKT-st – ja keskmist tööjõukasvu – umbes 15 000 töökohta. See tähendab gaasisüsteemi kogukuludelt 23% kokkuhoidu (võrreldes BAU-stsenaariumiga) ja võrgukasutajatele konkurentsivõimelist biometaani hinda 2050. aastaks. See stsenaarium nõuab aga 2040. aastani olulisi investeeringuid LNG-terminalidesse. Taastuvvesiniku stsenaarium annab võrreldes BAU-stsenaariumiga vähe kasu ja tekitab probleeme majandusliku tasuvusega. Kumulatiivne toodang suureneb projektsiooniperioodil 4–18 miljardi euro võrra ja luuakse umbes 13 000 lisatöökohta. Selle stsenaariumi korral on gaasisüsteemi kogukulu kokkuhoid väikseim (–18% võrreldes BAU-stsenaariumiga) ja 2040. aastani tuleb teha olulisi kapitaliinvesteeringuid LNG-terminalidesse. Neist proovikividest hoolimata võimaldab stsenaarium täita dekarboniseerimiseesmärgid ja võib tänu elektrolüüseritele muuta süsteemi paindlikumaks.
Uuring rõhutab, et otsesed ja kaudsed positiivsed mõjud kaaluvad üles suuremad kapitalikulud. Näiteks pakub märkimisväärseid eeliseid kulu minimeeriv stsenaarium, mis vajab aastatel 2022–2030 olulisi investeeringuid taastuvgaasi tootmisse (8 miljardit eurot). See tähendab teiste stsenaariumidega võrreldes väiksemat gaasisüsteemi kogukulu (44% säästu võrreldes BAU-stsenaariumiga) ning paistab silma ka turuintegratsiooni, dekarboniseerimiseesmärkide täitmise ja energia impordisõltuvuse vähendamisega. Et seda aga edukalt ellu viia, on tarvis maandada lühiajaliselt suurenevate gaasikulude risk ning tagada sobivate biomassi lähteainete ja taastuvelektri olemasolu.
Uuring hindas riske, mis on seotud eespool kirjeldatud stsenaariumidega. Autorid kaalusid iga riski tõenäosust ja tõsidust, uurisid võimalikke riskide maandamise meetmeid ja tegid kindlaks iga riigi spetsiifilised riskid. Tulemused ja soovitused on tabelis 1.
Tabel 1: Riskid ja nende maandamise strateegiad
| Risk | Maandamine |
|
Majanduslangus, mida võivad võimendada kliimamuutuste mõjud, võib piirata huvirühmade finantsvõimekust, mis omakorda vähendab dekarboniseerimisse suunatud investeeringute jätkusuutlikkust. |
Rahalised meetmed majanduslanguse mõju leevendamiseks ja finantsstiimulid dekarboniseerimist toetavatele investeeringutele. |
| Halb regionaalplaneerimine või investeeringute ebakindlus võib takistada vajaliku taristu õigeaegset väljaarendamist, renoveerimist ja ümberseadistamist. | Proaktiivne planeerimine, regulaarsed turuanalüüsid ja asjakohane regulatsioon, et investeeringud taristusse tehtaks õigel ajal. |
|
Sõltuvus välisest gaasitarnest võib olla riskantne– eriti siis, kui geopoliitilised pinged või keskkonnakatastroofid katkestavad tarneahelad. |
Solidaarsuslepete tugevdamine, maagaasi tarbimise vähendamine ja gaasi ühisost, et olla hankeläbirääkimistel edukam. |
|
Gaasisektori edukas dekarboniseerimine kas biometaani või vesinikuga sõltub sisendite (biomass ja taastuvelekter) pidevast kättesaadavusest. |
Taastuvallikate arenduse rahastamine, elektrivõrgutaristu uuendamine ja kestlike biomassi allikate otsimine. |
| Jätkuvad investeeringud maagaasitaristusse võivad tekitada sõltuvust maagaasist, mis lükkab taastuvgaasi või -elektri kasutuselevõttu edasi. | Maagaasitaristusse tehtavate uute investeeringute minimeerimine ja maagaasivõrgu tariifide muutmine. |
| Ehkki poliitika saab gaasisektori dekarboniseerimist hõlbustada, võib poliitika ja õigusaktide ebamäärasus vajalikke investeeringuid takistada. | Gaasisektori jaoks kooskõlastatud strateegia loomine ja taastuvenergia jaoks selgete seadusraamistike väljatöötamine. |
| Gaasisektori dekarboniseerimise edukus sõltub sellega seotud tehnoloogiate arengust. Kui tehnoloogiad ei saavuta vajalikke kulu- või jõudluseesmärke, võib see fossiilkütustest loobumist takistada. | Gaasisektori dekarboniseerimise tehnoloogiatega seotud teadus- ja arendusprogrammide rahastamine ning fossiilkütuse tehnoloogiate toetamise vähendamine. |
Ettepanekute põhjal tuleks vaadata üle nii Euroopa Liidu kui piirkonna riikide poliitikad, et teha vajalikke täiendusi või muudatusi kehtivatesse õigusraamistikesse. Ettepanekud võivad kattuda meetmetega, mida riikide valitsused juba kavandavad, isegi kui neid ei ole veel avalikult teatavaks tehtud. Põhisoovituste kokkuvõte on tabelis 2.
Tabel 2: Gaasisektori dekarboniseerimise stsenaariumidega seotud ettepanekud
| Soovitus | Taastuvmetaani (REN-Methane) stsenaarium | Taastuvvesiniku (REN-Hydrogen) stsenaarium | Kulu minimeeriv (CM) stsenaarium |
| 1. tegevus: gaasisüsteemi dekarboniseerimise haldus | |||
| 1a) Taastuvgaaside haldusstruktuuri ja strateegilise poliitika parandamine | x | x | x |
| 2. tegevus: gaasiturgude kujundamine ja integreerimine | |||
| 2a) Balti regionaalse gaasituru täiendav integreerimine ja uute turuosaliste liitumise hõlbustamine | x | x | |
| 2b) Energia sertimissüsteemi ülevaatus (sh biogaas, võrguväline gaas ja vähese süsinikuheitega kütuste suurem kasutus) | x | x | x |
| 2c) Vedelvesiniku/derivaatide turu arendusmeetmete kaalumine | x | ||
| 3. tegevus: vähese süsinikuheitega gaasi ja taastuvgaasi tootmise ja/või tarbimise toetamine ja vajalike tingimuste loomine | |||
| 3a) Metaanipõhiste gaaside tootmise ja/või tarbimise toetamise meetmete läbivaatamine või kehtestamine | x | x | |
| 3b) Taastuvvesiniku tootmise ja/või tarbimise eritoetusmeetmed: vajaduse hindamine ja meetmete kasutuselevõtt | x | ||
| 3c) Uusehitiste maagaasivõrku ja/või uute gaasikateldega ühendamise seadusliku keelu kaalumine | x | x | |
| 4. tegevus: taristu kavandamine | |||
| 4a) Piirkondliku metaani/vesiniku/elektritaristu kavandamise tõhusam kooskõlastamine | x | x | x |
| 4b) Ühendustingimuste ja edastuse ning jaotuse kooskõlastatud kavandamise ülevaatus ja ühtlustamine | x | x | x |
| 4c) Vajaduse korral gaasi kvaliteedistandardite ülevaatus ja ühtlustamine | x | x | x |
| 5. tegevus: energia ja süsiniku maksustamine | |||
| 5a) Kõigi energiatoodete energiaaktsiiside ülevaatamine | x | x | |
| 5b) Süsiniku maksustamise ülevaatamine/kehtestamine | x | ||
Arendada ühiselt välja Balti riikide ja Soome gaasisektori dekarboniseerimise piirkondlik üldstrateegia, seada eesmärgid, kavandada taristu ja tõhustada investeeringuid. Selleks, et hõlbustada kooskõlastusi ja suhtlust, kiirendada kestlikule biogaasi– ja vesinikumajandusele üleminekut ning panustada Euroopa laiematesse energiapöörde eesmärkidesse, tuleb kasutada selliseid platvorme nagu Põhjamaade/Baltikumi koostöörühm Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikus (ENTSOG).
Tõhustada Eesti, Soome, Läti ja Leedu piirkondlikku koostööd riiklike gaasiturgude integreerimiseks, et vähendada sõltuvust välistest tarnijatest. Seada esmatähtsaks Leedu ühinemine ühetariifse alaga ja laiendada tasakaalustuspiirkondi. Edendada konkurentsi ja turulikviidsust, hõlbustades uute turuosaliste liitumist.
Arendada välja vähese süsinikuheitega gaaside ja taastuvgaaside (biogaas, biometaan ja vesinik) ühtlustatud sertimisraamistik, et tagada läbipaistvus ja stimuleerida nende gaaside turgu. Tagada piirkondliku gaasituru sujuv toimimine, viies see kooskõlla EL-i direktiividega, tehes koostööd huvirühmadega ja ühtlustades sertimisskeeme.
Võimendada olemasolevate algatuste ja projektide baasilt vesiniku turgu, sh veeldatud vesiniku ja tuletisinstrumentide turgu. Määrata kindlaks vesiniku hinna võrdlustasemed, toetada vesinikuklastri arengut ja toetada vesiniku regionaalse väärtusahela integratsiooni. Hinnata impordipotentsiaali ja osaleda ühishangetes, et tagada konkurentsivõimeline hind ja mitmekesistada pakkumist.
Kooskõlastada Eesti, Soome, Läti ja Leedu biogaasi ja biometaani toetusskeemide ülevaatamine ja ühtlustamine. Arendada välja kohandatud mehhanismid, kuidas stimuleerida turu kasvu, seades esmatähtsaks tehnoloogiline mitmekesisus ja kasutades konkurentsivõimelisi stiimuleid. Teha taastuvgaasi kestlikke tootmisplaane ellu viies koostööd huvirühmadega ja tagada läbipaistvus.
Vaadata üle praegune poliitika ja võtta kasutusele suunatud toetusmeetmeid, et kiirendada pööret taastuvvesiniku tootmisele ja tarbimisele. Seada esmatähtsaks investeeringute toetamine ning sellised mehhanismid nagu erinevuslepingud ja tarbimiskohustus. Edendada riikide koostööd ja kooskõlastada see EL-i algatustega, et piirkondlikku taastuvenergiapotentsiaali maksimeerida.
Kaaluda võimalust keelustada seaduslikult uusehitiste maagaasivõrku ühendamine ja fossiilkütusekatelde paigaldamine. Karmistada energiasäästlikkuse ja ökodisaini standardeid ning tühistada fossiilkütust kasutavate kütteseadmete toetused. Vähendada investeerimiskulusid intressivabade laenude või toetustega, eelistades ehitussektori dekarboniseerimise kiirendamiseks elektriliste soojuspumpade kasutuselevõttu.
Balti-Soome piirkonna metaani-, vesiniku- ja elektritaristu kavandamist tuleb paremini kooskõlastada. Riiklikud arendusplaanid tuleb ühtlustada EL-i direktiividega, rõhutada huvirühmade kaasatust ning teha koos kindlaks taristu lüngad ja võimalused. See toetab dekarboniseerimiseesmärke ning tagab stabiilse ja integreeritud energiasüsteemi.
Üle vaadata ja ühtlustada vähese süsinikuheitega gaasi ja taastuvgaasi tootmise ühendustingimused, muutes toimingud läbipaistvaks ja tõhusaks. Võtta EL-i gaasipaketisätted üle riiklikesse õigusaktidesse, kooskõlastada edastus- ja jaotusvõrkude kavandamist ning tõhustada ühendustoiminguid. See kiirendab biometaani kasutuselevõttu ja soodustab kestlikule energiale üleminekut.
Vaadata üle ja ühtlustada gaasi kvaliteedistandardid muudetud gaasidirektiiviga, eelkõige vesinikusegude asjus. Võtta uued sätted üle riiklikesse õigusaktidesse, kõrvaldada biometaani sisestamist takistavad tehnilised spetsifikatsioonid ja kohandada hapnikusisalduse standardeid. See hõlbustab taastuvgaaside võrku integreerimist ja toetab kestlikumat energiasüsteemi.
Korraldada Balti-Soome piirkonna energiaaktsiisipoliitika üldine ülevaatus, et viia poliitikad kooskõlla dekarboniseerimiseesmärkidega. Ühtlustada maksumäärasid, vähendada järk-järgult fossiilkütuste kasutajate maksuvabastusi ja näha ette energiamaksudirektiivi (ETD) muudatused. Oluline on kaasata huvirühmi, et tagada läbipaistvus ja vähendada vastuseisu. Selleks, et vastata EL-i direktiividele ja saavutada dekarboniseerimise eesmärgid, tuleb võimalikult kiiresti tegutseda.
Et vähendada heidet ja toetada vähese süsinikuheitega energiaallikaid, tuleb süsiniku maksustamisskeemid esmajärjekorras üle vaadata ja/või kehtestada. Joonduma peaks piirkonna majanduse dekarboniseerimise protsessiga, võttes eeskujuks sellised edulood nagu Rootsi. Skeeme kujundades tuleb silmas pidada õiglust, läbipaistvust ja huvirühmade kaasatust. Kõike seda tuleks teha kas kiire või keskmise tempoga, võttes arvesse halduskeerukust ja ühiskonna valmisolekut.
Eestil, Soomel, Lätil ja Leedul on oma biogaasi-, biometaani- ja vesinikusektori väljaarendamisel erinevad võimalused ja takistused.
Eesti keskendumine näiteks taastuvenergia võrku müümise eest makstavale lisatasule ja metaanitoitel bussidesse investeerimisele näitab pühendumist biogaasile ja biometaanile. Taastuvvesiniku taristu laiendamine (koos selliste algatustega nagu Eesti Vesinikuorg) tugevdab Eesti positsiooni vesinikumajanduses. Koostöö Põhjamaade-Balti vesinikukoridoriga aitab tootmis- ja jaotusvõrke sujuvalt lõimida.
Soome keskendub eelkõige biogaasi toetusmehhanismide arendamisele ja spetsiifiliste eesmärkide seadmisele vesiniku kasutuselevõtuks. Investeeringud taastuvvesiniku tootmistehnoloogiatesse ja koostöö huvirühmadega tugevdavad Soome liidrikohta mõlemas sektoris. Puhta energia eeliste kasutamine võib teha Soomest eksportija ning piirkondliku koostöö eestvedaja näiteks Põhjamaade/Baltikumi koostöörühmas Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikus (ENTSOG).
Läti peaks keskenduma biogaasi toetusmehhanismide taastamisele või kehtestamisele ja vesiniku üldstrateegia väljatöötamisele, mis vastaks piirkonna eesmärkidele. Koostöö teiste Balti riikidega ning sellised algatused nagu projekt BalticSeaH2 tõukavad tagant uuringuid ja uuendusi mõlemas sektoris.
Leedus on oluline kooskõlastada energiapoliitikat, et toetada taastuvvesiniku ja biometaani lõimimist. Tööstuse, teadusasutuste ja valitsuse koostöö selliste platvormide kaudu nagu Leedu Vesinikuplatvorm arendab edasi mõlema sektori tehnoloogiat.
Märkus rahastuse asjus. Uuringut, millel see aruanne põhineb, rahastas Euroopa Liit oma tehnilise toe instrumendist. Uuringu koostas Trinomics koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi ja E3-Modellingiga ajavahemikus veebruarist 2022 kuni oktoobrini 2023. Autorid tegid tihedat koostööd Euroopa Komisjoni ning Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
Aeby, L., Lee, L. Y., Dedecca, J. G., van Nuffel, L., Keypour, J., Muthukumaran, G., & Tool, B. (2023). Gas Decarbonisation Pathways for Estonia (3 Baltic states + Finland). Trinomics. https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2024-02/Gas%20decarbonisation%20pathways%20-%20D8%20final%20report%20-%20kokkuv%C3%B5te.pdf
Countries & Regions. (n.d.). IEA. Vaadatud 12. aprillil 2024. https://www.iea.org/countries
Stockholm Environment Institute, Climate Analytics, E3G, International Institute for Sustainable Development, & UN Environment Programme. (2023). The Production Gap: Phasing down or phasing up? Top fossil fuel producers plan even more extraction despite climate promises. Stockholm Environment Institute. https://doi.org/10.51414/sei2023.050
Project / See uuring analüüsib võimalusi, mis aitaks saavutada Eesti gaasivõrgu dekarboniseerimine aastaks 2050.
Perspective / SEI Tallinna osalusel valminud värske uuring kirjeldab nelja arengustsenaariumi Baltimaade ja Soome gaasituru dekarboniseerimiseks.
Project / See uuring analüüsib võimalusi, mis aitaks saavutada Eesti gaasivõrgu dekarboniseerimine aastaks 2050.
Press release / Eestil on sarnaselt Põhjamaadele võimalik ambitsioonikaid eesmärke seades liikuda oluliselt kiiremini keskkonnasõbralikuma majanduse suunas.
Design and development by Soapbox.
