Põhjamaad on olnud väga edukad madala süsinikuheitega lahenduste kasutuselevõtul. Eestil on sarnaselt neile võimalik ambitsioonikaid eesmärke seades liikuda oluliselt kiiremini keskkonnasõbralikuma majanduse suunas.

Äsja valminud uuringus analüüsiti, mis juhtuks, kui praeguse arengutrendiga jätkamise asemel võtaksid Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina aastaks 2030 kasutusele kümme Põhjamaades toimivat lahendust samas ulatuses nagu neid seal täna juba on rakendatud.

Uuringus välja toodud lahendusteks on päikeseenergia ja maismaa tuuleenergia laialdasem kasutuselevõtt, biomassi kasutamine sooja tootmises, soojuse ja elektri koostootmine, elektrisõidukite ja biokütuse kasutamine transpordis, energiatõhusus hoonetes ja tööstuses, sõnniku käitlemine põllumajandussektoris ning taasmetsastamine.

“Eestil on võimalik võtta senisest oluliselt kiiremini kasutusele keskkonnasõbralikke lahendusi, kasutades Põhjamaade kogemusi eeskujuna ja selline ettevõtmine ei pea sugugi olema kulukas. Valdkonna juhtivate riikide samme analüüsides saab Eesti vältida juba tehtud eksimusi ja valida targemaid poliitikaid,“ mainis Oras Tynkkynen uuringu koostamist juhtinud Soome innovatsioonifondist Sitra.

Tulemused näitasid, et kõiki lahendusi koos rakendades oleks Eestil võimalik vähendada süsihappegaasi heidet 2030. aastaks koguni 40 protsendi võrra võrreldes praeguse arengutrendiga. Lahenduste edukaks elluviimiseks on vaja ambitsioonikaid riiklikke eesmärke, selgeid tegevuskavasid, sobivaid finantsstiimuleid ja stabiilset õigusraamistikku.

Lahenduste rakendamisega kaasnevad kulud, kuid pikemas perspektiivis võimaldavad need ka raha kokku hoida. Neto kokkuhoid 2030. aastaks võib olla viie vaatluse all olnud riigi peale kokku 1,2 miljardit eurot. Suurimat kasu tooks hoonete ja tööstuse energiatõhususe suurendamine, kus kasu ületab investeeringute kulu. Kõige kallimad lahendused on biomassi kasutamine sooja tootmises, mis vajab viie riigi peale miljard eurot investeeringuid, tuuleenergia ja päikeseenergia investeeringud on vastavalt 500 ja 400 miljonit eurot. Samas vähendavad need lahendused riikide süsinikuheidet.

„Eestil on väga suur potentsiaal oma majanduse süsinikumahukust vähendada ja saaksime olla palju ambitsioonikamad, kui praegune arengutrajektoor ette näeb,“ mainis uurimuse projektijuht Lauri Tammiste Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusest. Oluline on ka see, et lisaks otsestele kuludele-tuludele energiasektoris kaasneb lahenduste kasutuselevõtuga ka sotsiaalmajanduslik kasu mitmes valdkonnas,“ lisas Tammiste.

Näited sotsiaalmajanduslikust kasust on puhtam õhk ja õhusaastega kaasnevate terviseriskide vähenemine, energia varustuskindluse parendamine, töökohtade loomine, samuti täiendav maksutulu.

„Green to Scale 2“ nimelise uuringu läbiviimist korraldas Soome innovatsioonifond Sitra Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahalisel toel. Uurimuse teostas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, SEI Tallinn.

Analüüsi tulemusi tutvustatakse täna Nordic Hotel Forumis. Seminari avasõnad lausub majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

 

Seminari kava: https://www.sei.org/events/green-to-scale/

„Green to Scale 2“ projekti kohta lähemalt: www.greentoscale.net

Projekti raport: https://www.sitra.fi/en/publications/nordic-green-scale-countries-edited-report-europe/

 

LISAINFO:

Lauri Tammiste

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, juhataja

lauri.tammiste@sei.org

+372 5257978

 

Oras Tynkkynen

Sitra, süsinikneutraalse ringmajanduse vanemnõunik

oras.tynkkynen@sitra.fi

+358 50 512 1584