Harri Moora: Venemaa agressioon on juba põhjustanud keskkonnale korvamatut kahju

„Tuleb arvestada, et Ukraina sõja tekitatud julgeolekukriis võib märkimisväärselt mõjutada meie keskkonnapoliitilisi suundumisi ja rohepöörde perspektiive,” rääkis Moora. „Üha süvenev julgeoleku- ja majanduskriis haarab nii ühiskonna kui ka poliitikute kogu tähelepanu. Euroopa riigid on sunnitud suunama tohutus koguses rahalisi vahendeid julgeoleku- ja militaartegevustesse. Selle võrra on meil vähem raha ja ressursse panustada rohepöördesse.”

„Kõigele lisaks arvestas Euroopa Liit energiapöörde läbiviimisel n-ö üleminekukütusena suurel määral ka Venemaa maagaasiga – 40% Euroopa maagaasist on siiani tulnud Venemaalt,” jätkas ta. „Ka kõige optimistlikumad analüütikud on öelnud, et heal juhul suudab Euroopa Liit lähima aasta jooksul asendada muude alternatiividega kuni pool Venemaa maagaasist. Võib arvata, et energiakriisi tõttu oleme sunnitud kasutama suuremas mahus kohalikke fossiilkütuseid, sh kivisütt ja põlevkivi.”

„Teisalt võib praegune julgeoleku- ja energiakriis, eelkõige Venemaa energiakandjate vähenemise valguses, Euroopa energiapööret hoopis kiirendada. Euroopa Komisjon on juba välja tulnud plaaniga vabaneda Venemaa fossiilenergiast 2027. aastaks,” viitas Moora intervjuus. „See on kindlasti suur väljakutse. Ent kui teha tarku otsuseid ja kiirendada taastuvenergiale üleminekut ning uue tehnoloogia rakendamist, peaks see kindlasti võimalik olema. Kiire energiapööre on tähtis ka julgeoleku seisukohast: peame arvestama, et oleme kõik need aastad Venemaalt maagaasi ja naftat ostes ise toetanud Putini sõjamasina musklite kasvatamist.”

Loe täispikka intervjuud Eesti Päevalehe Roheportaalist.