Kaja Peterson

Foto: SEI Tallinn.

Kaja sündis ja kasvas Tallinnas. Tänu vanematele, kes tegelesid noorte loodusharidusega, küpses ka Kajas soov saada bioloogiks. Nii ta lõpetaski Tartu Ülikooli bioloogina ning kaitses 1992. aastal keskkonnateaduste magistrikraadi Manchesteri Ülikoolis. Enamus oma täiskasvanuelust töötas Kaja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuses, alustades projektijuhina ning olles alates 1998. aastast SEI Tallinna säästva arengu programmi juht ja vanemekspert.

Kaja panus Eesti keskkonnakaitsesse on olnud hindamatu. Selle tunnustamiseks pälvis Kaja Peterson 2013. aastal Eesti looduskaitse hõbemärgi. Kaja Petersoni mitmekülgne vaade looduskeskkonna ja ühiskonna vahelistele suhetele viis teda mitmetele missioonitundest kantud ühiskondlikele ametkohtadele. Kaja oli ka Eesti Looduseuurijate seltsi ja Eesti Ornitoloogiaühingu liige ning Tallinna Linnuklubi asutajaliige.

Üks olulisemaid valdkondi, mille teerajajaks võib Kaja Petersoni pidada, on keskkonnamõju hindamise meetodi väljatöötamine ja juurutamine Eestis 1990 aastate alguses. Toona ei teatud keskkonnamõjude hindamise olulisusest Eestis kuigi palju. Kaja oli üks esimesi eksperte selles vallas ning keskkonnakaitsjate ringis on teda austavalt kutsutud keskkonnamõjude hindamise emaks Eestis. Aastal 2011 kaitses Kaja Peterson Tallinna Ülikoolis doktorikraadi teemal “Keskkonna mõju hindamise tõhusust määravad tegurid”. Kaja Petersoni teadustööde kogumaht on muljetavaldav, 148 publikatsiooni, sh mitmed monograafiad ja rahvusvahelistes ajakirjades avaldatud artiklid. Ta on juhendanud ka kolme magistritööd.

Lisaks oli Kajal väga oluline roll säästva arengu teemade edendamise algusaegadel, mis kulmineerus 1995. aastal ka vastava seaduse väljatöötamise ja jõustumisega. Selles valdkonnas on temalt ilmunud rida juhendmaterjale, millest lähtutakse praeguseni, samuti kümneid rahvusvaheliselt tunnustatud trükiseid. Kaja jaoks oli alati oluline end erialaselt täiendada ja motiveerida ka kaaskolleege end uute initsiatiivide ja algatustega kurssi viima. Kaja oli tegev mitmetes rahvusvahelistes erialavõrgustikes, mis andis võimaluse õppida teiste riikide kolleegidelt ning tuua Eestisse värskeid mõtteid, mida siinsetesse oludesse kohandada.

Kaja südameasjaks oli tuletada meelde, et inimene on osa loodusest ja loodus annab aluse ja raamid inimese tegevuseks igas valdkonnas. Tema põhimõte oli, et looduse kaitset ja majandustegevust ei peaks vastandama, vaid me peaksime mõtlema, kuidas mahutada inimühiskonna vajadused Maa ökosüsteemide võimaluste piiresse. Ikka selleks, et ka järeltulevatele põlvedel oleks siin hea elada.

Kaja siiras loodus- ja linnuhuvi saatis teda ka igapäevatöös. Käies kolleegidega väljasõitudel, seminaridel või välismaa konverentsidel, oli ümbruskonna loodusega tutvumine päeva loomulik osa. Kaja uskus, et üks võti inimeste suhtumise muutmiseks loodusesse ja keskkonda on looduses viibimine ja selle vahetu kogemine. Kaja polnud looduse suhtes hooliv üksnes sõnades, vaid ka tegudes, olles eeskujuks paljudele. Ta oli meile kõigile hea ja sooja südamega kaaslane ja alati valmis nõu ja jõuga aitama.

Kaja praegused ja endised kolleegid SEI Tallinnast.