Rohepööre hädavajalik

Euroopa Liidu tasandil on täna kliimapoliitikat kujundamas roheline kokkulepe (Green Deal), mille eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks viisil, mis uuendab Euroopa majandust elurikkust ohtu seadmata ja kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe kahjustamata.

Foorumi peaesineja Euroopa Komisjoni keskkonna, merenduse ja kalanduse voliniku Virginijus Sinkevičiuse kabinetiülema Marius Vaščega sõnul seisneb rohelise kokkuleppe suurim väljakutse selles, et kõiki keskkonnaaspekte tuleb vaadata üheskoos. Lisaks terviklikule lähenemisele on aga oluline ka see, et väljakutsetele tuleb reageerida võrdlemisi kiiresti ja sektoreid läbivalt.

Ka Eesti kliima- ja energiapoliitika suursaadiku Kaja Taeli sõnul on Euroopa Liidu roll ja võimalus olla rohepöörde vedamisel moraalne vedur. Tema sõnul on rohepöördeks vaja revolutsioonilist lähenemist, mis hõlmab kogu elu ja ellusuhtumist. Tael viitas, et Eestil on selleks head eeldused, kuna olemas on väärtuslik kogemus digipöörde näol.

Marius Vaščega juhtis muutuste juhtimisel tähelepanu ka sellele, et kohalikul tasandil on just omavalitsustel rohepöörde teostamisel oluline roll kanda.

Kohalikel omavalitsustel oluline roll

Foorumi käigus toimunud Eesti erakondade debatil osalesid pea kõigi erakondade esindajad. Arutleti, missugused on Eesti kohalike omavalitsuste roll ning võimalused, et aidata kliimaneutraalsuse eesmärke saavutada.

Kõikide erakondade esindajad mainisid, et keskkonnale ja/või kliimale tähelepanu pööramine kuulub nende erakonna kavasse. Ka 2021. aasta oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimiste prioriteetidele mõeldakse juba praegu, et keskkonnateemad jõuaksid aegsasti ka valimisplatvormidesse.

Arutelus jäid kõlama kaks valdkonda, mis kohalike omavalitsuste jaoks on kõige olulisemad – mobiilsus ja energia, kuna need puudutavad suuremat enamust elanikest läbi transpordivõimaluste ja hoonete energiatõhususe. Rõhutati ka vajadust tihedama koostöö järele riigiga, kuna paljud meetmed vajavad esmalt riikliku tasandi suuniseid või regulatsioone enne kui kohalik omavalitsus saab enda panuse anda. Seda kinnitasid lisaks panelistidele ka kohapeal olnud kohalike omavalitsuste esindajad.

Lisaks toodi esile, et kohalike omavalitsuste võimekus roheteemadega tegeleda on hetkel ebaühtlane. Nii on suuremad linnad võtnud julgeid eesmärke. Näiteks Tartu soovib saada „rohepöörasuse“ lipulaevaks Eesti omavalitsuste seas ning ka Tallinn liigub jõudsalt rohelisemate otsuste suunas ja kandideerib Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile. Sealjuures ei tohiks aga unustada Eesti väiksemaid omavalitsusi, kellel on soov ja huvi olemas, kuid kellel ei pruugi alati olla piisaval määral ressursse suurte muutuste planeerimiseks või elluviimiseks. Siinjuures tulekski abiks tihedam koostöö nii erinevate omavalitsuste kui ka riigi ja kohalike omavalitsuste vahel.

Eeskujusid leiab nii Eestist kui ka naaberriikidest

Suurepäraseid näiteid leiab aga juba praegu. Nii kuulutati 10. Säästva Arengu Foorumil esmakordselt Eestis välja Keskkonnasõbralik omavalitsus 2020, milleks sai Saaremaa vald. Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse korraldatud konkursi nominentide hulka pääsesid ka Rakvere linn ja Tartu linn.

Saaremaa valla mullustest tegevustest toodi välja liigirikaste poollooduslike koosluste taastamist, energiatõhusate lahenduste kasutamist, keskkonnahoidlike riigihankeid, veekogusid tervendavaid ja kalade rändetingimusi parandavaid projekte, üritusteks jäätmete liigiti kogumise süsteemide laenutamist ja nõuetele vastava joogivee- ja reoveekäitluse rajamise toetamist.

Lisaks suurepärastele kohalikele näidetele tutvustasid Foorumil parimaid praktikaid ja kogemusi ka Lahti – Euroopa Roheline Pealinn 2021, Stockholm ja Tallinn. Kõik esinejad rõhutasid kohalike elanike kaasamise tähtsust ja nende ettepanekutega arvestamist.

Säästva Arengu Foorumi pikaajaline eesvedaja ja Stockholmi Keskkonnainstituudi vanemekspert Kaja Petersoni sõnul oli andis Foorum väga hea võimaluse, et ühendada Euroopa Liidu kliimapoliitika olulisemad eesmärgid Eesti väljakutsetega kohalikul tasandil ja teha sisukaid valimisprogramme 2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimisteks.

10-nda Säästva Arengu Foorumi korraldas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus koostöös Riigikogu keskkonnakomisjoni, Riigikantselei ja selle juures tegutseva Säästva arengu komisjoni, Keskkonnaministeeriumi ja Euroopa Komisjoni Eesti esindusega.