18.-20. aprillil külastasid projekti RDI2CluB esindajad Hollandit, et tutvuda biomajanduse klastrite ja innovatsiooniökosüsteemide arendamisega. Väisati ka üht Euroopa parimat biomajanduse klastrit “Biobased Delta”.

Reisi peamiseks eesmärgiks on Hollandi kogemuste ületoomine ja kohandamine biomajanduse projekti RDI2CluB partnerriikides, milleks on Eesti, Läti, Soome, Poola ja Norra.

Visiidil joonistus selgelt välja, et nö triple helix lähenemine, kus toimub koostöö ettevõttete, teadus- ja haridussektori ning otsustajate vahel, on biomajanduse arengu ja edu aluseks. “Biobased Delta“ on ise üks tõeliselt inspireeriv ja hea näide tugevast piirkondlikust koostööst nende kolme valdkonna vahel, mida ühendab ühine arenguvisioon. Reisi korraldanud RDI2CluB juhtivpartneri (JAMK rakenduskõrgkool Soomes) esindaja Anna Aalto sõnul oli just võõrustajate entusiasm ja ettevõtlik vaim nakkavad, mis võimaldavad naasta koju rohkete ideedega innovatsioonisüsteemide tugevdamiseks meie endi riikides.

„Biobased Delta“ usub, et biomajanduse sektoril on suur tulevikupotentsiaal. Samas on valdkonna areng pikaajaline protsess, mis hõlmab endas ka inimeste mõtteviisi muutmist. Oli väga huvitav näha seda muutust Lõuna-Hollandi Bergen op zoom omavalitsuse piirkonnas, kus on kasutusel biomajandusel põhinevad tooted, mis on jätkusuutlikud, keskkonnasõbralikud ning järgivad ringmajanduse põhimõtteid. Näiteks võis linnapildis näha treppe, mille koostisosade hulka kuulus ka kartulitärklis ja värskelt niidetud muru! Samuti oli seal kasutusel sanitaarsüsteemidesse suunatud vihmavesi. Need on suurepärased näited sellest, looduslik ressurss võib olla uute, innovatiivsete ja ebatavaliste lahenduste aluseks.

Biomajanduse ja innovatsiooni kohtumispaik Bergen op zoomi omavalitsuses Lõuna-Hollandis. Pildil oleva trepi koostisosade hulka kuuluvad kartulitärklis ja niidetud muru. Foto: Kerli Kirsimaa/SEI Tallinn

Külastusvisiit andis hea panuse Hollandi ja RDI2CluB partnerriikidevahelise koostöö arendamisse. Järgmine samm on leida, kuidas Hollandis omandatud õppetunde ja väärtuslikke kogemusi saaks kõige arukamalt partnerriikides  kohandada ja kasutusele võtta. Teadagi on Holland võrreldes Läänemereäärsete riikidega väga erinev – seal on tihe asustus, kõrgelt arenenud tööstus ja vähe looduslikku kodumaist ressurssi. Baltimaades on aga olukord täpselt vastupidine.  Esimene samm Hollandis toimivate heade tavade ülevõtmisel ja kohandamisel saab olema erinevate osapoolte, sealhulgas triple helix, kokkutoomine, et ühise eesmärgi nimel koostööd teha.