Lühiajalise kliimamõjuga õhusaasteainete mõju hindamine

Projekti “Lühiajalise kliimamõjuga õhusaasteainete mõju hindamine” eesmärk oli luua töövahend, mille abil oleks võimalik operatiivselt hinnata lühiajalise kliimamõjuga õhusaasteainete mõju Eestis nii elanikkonnale, taimekultuuridele kui ka võimalikele temperatuurimuutustele ehk teisisõnu kliimamuutusele.

Maailmas on lühiajaliste õhusaasteainete põhjustatud enneaegseid surmasid hinnatud miljonites ning kahjusid nisu, maisi ja riisi tootmisel tuhandetes tonnides aastas. Samuti on teada kliimamuutust põhjustava tahma ladestumine jääle ja lumele kogu maailmas (sh ka polaaraladel), mis muudab päikesekiirguse absorbeerumist ja koos atmosfääri soojenemisega kiirendab oluliselt polaaralade sulamist.

Lühiajalised õhusaasteained on osoon, tahm ja tolmu peened osakesed läbimõõduga kuni 2,5 mikronit, mis erinevad ülejäänud õhusaasteainetest ja kasvuhoonegaasidest märkimisväärselt lühema eluea poolest, kuid võivad osutuda ohtlikumaks õhusaasteaineks nii elanikele kui ka loodusele. Lühiajaliste õhusaasteainete eluiga võib ulatuda mõnest päevast mõnekümne aastani, samas kui nt peamine kasvuhoonegaas, süsinikdioksiid, võib atmosfääris püsida 100 ja enam aastat.

Lühiajaliste õhusaasteainete hindamist läheb vaja nii riiklikel valitsusasutustel kui kohalikel omavalitsustel, et ette näha ebasoovitava tasemega õhusaaste teket ja vältida võimalikke negatiivseid mõjusid. Mõjude hinnangute põhjal on võimalik kavandada vastumeetmeid, et taoliste saasteainete sisaldus välisõhus ei kasvaks.

Töövahendi lähtemudeli koostamisel võeti aluseks olemasolev statistika, mis koosnes kõikide tarbitavate kütuste kogustest, elektri- ja soojuse tootmisel kasutatavatest tehnoloogiatest, õhusaasteainete heitkoguste andmebaasist, elanike geograafilisest paiknemisest ja majandustegevust iseloomustavatest näitajatest.

Töövahend annab võimaluse koostada eri eesmärgipüstitusega stsenaariumeid ja nende alusel prognoosida olukorda kümne-kahekümne aasta peale ette. Seejärel on võimalik hinnata, milliste piirangute seadmise, kütuste valiku või tehnoloogiliste uuenduste teel oleks pikemaajaliselt saavutatav soovitud normatiividele vastav olukord.

Projekti “Lühiajalise kliimamõjuga õhusaasteainete mõju hindamine” võimekuse suurendamise koolitusseminar toimus 14.-15. mail 2015.

Projekti tulemusi ja sisu tutvustati 27. jaanuaril 2017 toimunud seminaril.