Keskkonnaküsimuste lõimimine kõigi asjassepuutuvate valdkondade poliitikatesse on säästva arengu üks keskseid põhimõtteid. See tähendab ühiskonna ja looduskeskkonna vastastikuse toime mõistmist ja arvestamist. Kuna areng on protsess, siis vajab ka säästev areng pidevat õppimist ja tagasisidet poliitikate kujundamiseks ja otsuste tegemiseks. Seepärast on huvirühmade kaasamine ja osalemine efektiivse poliitika üks eeldusi. Samuti on otsusetegemise hõlbustamiseks välja töötatud suur hulk otsuste mõjuhindamise vahendeid. Siiski ei ole valdkondlike poliitikate mõju jätkusuutlikkuse edendamisele Eestis veel tihti piisav.
Nende ja teiste säästva arengu teemaliste küsimuste üle kutsus Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn arutama SÄÄSTVA ARENGU FOORUMIL 2007: keskkonnapoliitika lõimimise strateegiad ja vahendid, mis toimus 8. novembril 2007 rahvusraamatukogus.
Korraldamist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SEI.
Foorumi kava:
9.45 – 10.30 Saabumine ja tervituskohv
10.30 – 10.45 Avamine. Tea Nõmmann, SEI Tallinna keskuse juhataja
10.45 – 11.15 Keskkonnapoliitika väikestest muudatustest terviksüsteemi muutmiseni. Prof. Johan Rockström, SEI direktor
Kakskümmend aastat pärast Brundtlandi komisjoni, ajal, mil sõlmitud on üle viiesaja mitmepoolse keskkonnaalase kokkuleppe, on reaalselt jätkusuutlikkuse saavutamiseks tehtud veel liiga vähe. Selle asemel seisab inimkonnal ees raskeimate keskkonnaalaste probleemide lahendamine. Institutsionaalne suutlikkus ökosüsteemseks juhtimiskorralduseks areneb aeglasemalt, kui hävineb keskkond. Hädavajalik on tegeleda ökosüsteemide sotsiaalsete ja ökoloogiliste protsesside tervikliku uurimisega. Samuti tuleb siduda poliitika ja juhtimismeetmed säästvaks arenguks vajaliku elustiili muutuste ja kohanemisega.
11.15 – 11. 45 Poliitikate lõimimise positiivse koostoime leidmine, riskide vältimine: stsenaariumide kasutamine otsusetegemise protsessis.
Dr. Joachim Spangenberg, Helmholtzi Keskkonnauuringute keskus, UFZ
Tänapäevast ´refleksiivset modernsust´ (Ulrich Beck) iseloomustavad üha suuremad otsusetegemise kõrvalmõjudest tulenevad riskid. Stsenaariumid aitavad illustreerida poliitikate lõimimise mõjusid – seega tuvastada ka võimalikku tekkivat sünergiat ning sotsiaal-majanduslikke riske, mida kavandatavate meetmete juures pole osatud ette näha. Stsenaariumid koosnevad narratiividest illustreerituna valitud aspektide mudelsimulatsioonidega.
Ettekandes tuuakse näiteid poliitikastsenaariumidest ning kaasnevatest riskidest ja sünergiast.
11.45 – 12.15 Partnerlus säästvas arengus: multimeedia tehnoloogia roll säästva arengu hariduses, hindamises ja teabevahetuses.
Prof Martin O’Connor, Versailles Saint-Quentin-en-Yvelines Ülikooli majandusteaduse professor
12.15 – 13.00 Kohvipaus. Filmi “Raport: Roheline Eesti” eellinastus (Eesti 2007), režissöör Moonika Siimets
See värske ja provokatiivne dokumentaalfilm uurib võimalusi, kas Eesti võiks olla maailmas Roheline Tiiger, taastuvenergeetika kasutuselevõtu ja innovatsiooni pioneer või jäämegi lohisema suuremate riikide sappa? Film vaatleb Eesti erilist positsiooni, mis tuleneb meie väiksusest ja geograafilisest asetusest ning võimalusi, mis sellega kaasnevad. “Raport: Roheline Eesti” räägib ühe pisiriigi sõltumatusest, iseotsustamisest ja oma tee leidmisest… või siis sellest, kuidas kõigile nendele väärtustele käega löödi.
13.00 – 13.30 Eesti Euroopa keskkonnas.
Andres Tarand, Euroopa Parlamendi liige
Vajalik seaduste raamistik säästva arengu suunamiseks on Eestis mõnda aega kehtestatud. Teatud areng on aset leidnud ka riigikogu tasandil arengukavade ja strateegiate olemuses. Põhiline rakendamise takistus on olnud demokraatia arenematus, mis avaldub valitsuste voluntarismis ning elektoraadi ükskõiksuses. Ettekanne võrdleb Euroopa Parlamendi ning riigikogu teemakäsitlusi.
13.30 – 14.00 Poliitika mõjutamise võimalused – SEIT kogemus 15 aasta jooksul.
Kaja Peterson, SEIT säästva arendamise meetodite programmi juht
SEI Tallinna keskuse missioon on olnud asutamisest saadik keskkonnapoliitika uurimine ja selle lõimimine teiste valdkondade poliitikatesse. Keskkonnapoliitika on juba oma olemuselt lõimiv, sest tõhus keskkonnakaitse eeldab nii majandus- kui sotsiaalvaldkonna koosarvestamist parema elukvaliteedi saavutamiseks pikemas perspektiivis. SEIT on andnud oma panuse ka keskkonnateadlikkuse tõstmisse nii Eestis kui välismaal.
14.00 – 14.30 Eesti kliima- ja energiapoliitika lõimimine.
Dr Tiit Kallaste, SEIT kliima- ja energiaprogrammi juht
Tulenevalt rahvusvahelisest kohustusest rakendada ÜRO kliimamuutuste konventsiooni Kyoto protokolli teeb Eesti jõupingutusi energia- ja kliimapoliitika ühitamiseks. Suurim kasvuhoonegaaside heitkogus on pärit energiasektorist, seal on ka suurimad võimalused heite vähendamiseks. Seni on neid kahte poliitikat eraldi käsitletud. Enam ei ole see võimalik eelkõige heitmekaubanduse direktiivi 2003/87/EÜ jõustumisega 2003. aastal ja esimese kauplemisperioodi käivitumisega 2005. aastal. Meie taastuvenergia potentsiaal on suur, selle kasutuselevõtmine läbi ühisrakenduse projektide on Eesti suur võimalus.
14.30 – 16.15 Arutelu.
Juhtis Valdur Lahtvee, Riigikogu roheliste fraktsiooni esimees
Vastasid:
Prof. Johan Rockström, SEI
Dr. Joachim Spangenberg, UFZ
Prof. Martin O’Connor, Versailles Saint-Quentin-en-Yvelines Ülikool
Kaja Peterson, SEIT
Tiit Kallaste, SEIT
Tõnis Meriste, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni (EKJA) juhatuse esimees
1. Säästva arengu põhimõtete rakendamine igapäevaelus riiklikul tasandil – millises seisus oleme?
2. Keskkonnakaitse integreerimine valdkondlikesse poliitikasse – head näited, probleemid.
3. Mida vajab otsusetegija, et arvestada säästva arengu põhimõtteid otsustamisel?
4. Eesti ja globaalsed probleemid – kuidas peaks Eesti nende lahendamisele kaasa aitama?
Design and development by Soapbox.