Loodus on juba targa inimese kui liigi (Homo sapiens sapiens) kujunemise algusaegadest andnud toitu, peavarju, kehakatet ning olnud kommete ja inspiratsiooni allikaks. Puidu saamine metsast, puhta vee ammutamine allikast või viljade noppimine põllult, metsast või aiamaalt on pea alati olnud loom
ulikud, iseenesest mõistetavad asjad. Et metsadel ja puudel, niitudel ja järvedel on hulk teisi, märksa keerukamaid ja kohati isegi olulisemaid rolle inimese elus või et näiteks köögi- ja puuviljade saagikus sõltub suuresti sellest, kas õisi tolmeldavatele putukatele on lähikonnas tagatud nii toiduvarud kui elupaik on olnud iseenesest mõistetavad märksa lühemat aega.