„Biomajandust eristab tavapärasest põllumajanduslikust toidutootmisest, metsandusest või kalandusest, mida see mõiste ka hõlmab, kestlik aspekt. Säästvas biomajanduses on eesmärk kasutada bioressursse nende taastumise piires. Seda nii tootmises kui tarbimises. Samuti on oluline tootmisprotsessis tekkinud jäätmeid ja kõrvalsaadusi kasutada uute toodete valmistamiseks. Seekaudu on säästval biomajandusel ka seos ring- ning rohemajandusega,“ kommenteeris konverentsi korraldaja, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse programmijuht Kaja Peterson.

„Säästval ja hästi majandatud biomajandusel on potentsiaal täita kliimaeesmärke, toita kasvavat rahvastikku ja vähendada sõltuvust fossiilsetest ressurssidest. Tänu innovaatilisele lähenemisele saab biomassist toota biolagunevat plastikut, vetikatest kütust teha või kasvõi jäätmeid mööbliks ümber töödelda. Seetõttu on Euroopa Liit tulnud hiljuti välja kaasajastatud biomajanduse strateegiaga, et ärgitada ettevõtteid säästva ja ringse biomajandusega tegelema,“ kommenteeris biomajanduse kasutusvõimalusi konverentsi peaesineja Joachim Kreysa Euroopa Komisjonist.

Arvukalt loovaid näiteid biomajanduse vallast leiab ka Balti- ja Põhjamaadest. Näiteks saab tänase konverentsi lõunapausi ajal näha expo alal väljapanekut pilliroost joogikõrtest, vaarikaseemneõlist kui ka punasest vetikast geelistavast ainest, samuti loomsetest jäätmetest tekstiilmaterjalidest või putukatest tehtud kõrge toiteväärtusega proteiinitoodetest. „Kõiki kestlikkuse tingimusi samaaegselt täita – olla ressursisäästlik, korduvkasutada ja vähe kasutada – on väga keerukas ülesanne. Seda enam on hea meel tõdeda, et mõnedel ettevõtetel see õnnestub ja et saame neid konverentsil tutvustada,“ lisas Kaja Peterson.

Eestis on biomajanduse valdkonnas palju võimalusi, kasvõi juba põllumaa ja metsa rohkuse tõttu. Samas ei ole võimalik jätkata praegust majandusmudelit ja tõsta see lihtsalt biomassi peale üle. Metsa ja põllumaad läheb vaja ka muuks kui tootmiseks – näiteks mitmesugusteks ökosüsteemiteenusteks.

Samuti peaks Eesti välja töötama poliitika ja arengukava biomajanduse vallas lähtuvalt riigi potentsiaalist ja vajadusest. Arengukava peaks tooma välja ühtse arusaama, kuidas mitme ministeeriumi valitsemisalasse jäävat biomajandust Eestis arendada. Samuti peaks see andma ettevõtjatele selge signaali, milliseid biomajanduse tegevusvaldkondi peab riik eelkõige oluliseks. Poliitikakohane innovatsioon säästva biomajanduse nimel on teemaks ka konverentsi lõpetaval erakondadevahelisel debatil, mille otseülekannet on võimalik jälgida Postimehe veebi vahendusel: https://arvamus.postimees.ee/6527585/otseulekanne-poliitikute-keskkonnadebatilt.