Kuidas siis jõuda läänemereriikide biomajanduse suurest potentsiaalist tegudeni ja toota meie regioonis ohtralt käes olevast põllu- ja metsamaast ning loodusressurssidest ja ka  jäätmetest erinevaid biopõhiseid tooteid, materjale, kemikaale ja kütuseid?

Inspiratsiooni saamiseks väisati Karlstadi Rootsis Värmlandi regioonis, kus mets katab 70% piirkonnast ja on seega kõige olulisem kohalik ressurss. Sealne ökoinnovatsioonikeskus Paper Province on metsamajandamises maailma juhtiv klaster, kuhu kuulub rohkem kui 100 ettevõtet. Ökoinnovatsioonikeskuse kodulehe kaudu on näiteks ettevõtetel võimalik innovatsioonitegevuse otstarbeks ja arendamiseks „laenata“ professorit või saada rahastust. Lisaks pakub keskus inkubatsiooni ehk erinevate uute algatuste käivitamise ja kasvatamise teenust.

Maailma ühe suurima kartongpakendite tootja Stora Enso külastus Rootsis Karlstadis. Stora Enso on üks Paper Province klastrisse kuuluvatest ettevõtetest.

Paper province näitel sai aimu ka niiöelda triple helix lähenemisest biomajanduses, mis aitab valdkonna edule Rootsis ja Norras tugevalt kaasa. Tripe helix tähendab tugevat ja mõtestatud koostööd kolme osapoole – teaduse, valitsuse ja ettevõtete – vahel, mis Skandinaaviamaades edukalt toimib ja millest Eestilgi oleks õppida.

Hästi toimiv triple-helix süsteem tähendab, et kohalik omavalitsus arvestab oma strateegiates ettevõtete vajadusi ning võimaldab omakorda teadusasutustel välja töötada ettevõtetele vajalikke teadmisi nende toodete jaoks.

Nii toimibki koostöö eelpool mainitud Paper Province’is, kus teevad koostööd Karlstadi regiooni omavalitsus ning klastrisse kuuluvad ettevõtted ning teadusasutused koos innovatsioonikeskustega. Kui omavalitsus seab enda pikaaegses strateegias eesmärgiks luua puidust lisandväärtust ning võimaldab teadustöö rahastamist just kindlatel eesmärkidel, siis annab see signaali näiteks uutele start-up’idele, kes pöörduvad innovatsioonikeskusesse inkubeerima enda uut ideed, kus neid aitavad teadusvaldkonna eksperdid.

Samal ajal rahastavad klastrisse kuuluvad suurettevõtted teadust ning innovatsioonikeskust, sest ka nemad on uutest innovaatilistest ideedest huvitatud. Seega on tegemist win-win-win olukorraga, millest võidavad kõik – omavalitsuses luuakse uut väärtust kasutades võimalikult efektiivselt kohalikku ressurssi, teadus on rahastatud nii ettevõtete kui omavalitsuse poolt ning pakub ekspertteadmisi nii ettevõtetele kui omavalitsusele. Väikeettevõtted aga saavad võimaluse oma ideed edasi arendada läbi olemasolevate võrgustike, testimisvõimaluste, rahastuse jne ning suured ettevõtted saavad niiöelda ’uut hingamist’ ning innovaatilisi ideid.

Maarud potato chips factory. Photo: SEI Tallinn

Lisaks tehti õppereisi jooksul rida inspireerivaid külastusi teistesse Rootsi ja Norra ettevõttesse, üks nendest oli Norra kartulikrõpsutehas Maarud (Intersnack Group), mis on riigi suurim kartulikrõpsude tootja. Jätkusuutlikkuse põhimõtteid ja kohalikku toorainet hindav ettevõte ostab 75% kartulitest 100 km raadiuse lähistelt ja on loonud jätkusuutlikud süsteemid veekasutuse ja ka toiduraiskamise vähendamiseks.

Samuti tutvuti Norra ühe suurimaa bioenergia tootjat Solar BioEnergy Groupiga, kus kohapeal toodetud puitpelletite jäägid kasutatakse koostootmisjaamas kaugkütte ja elektrienergia genereerimiseks kohalikule omavalitsusele. Lisaks nende poolt kasutatavale noorele puidule on tehases kasutusel ka saastunud ehk kemikaalidega töödeldud puit, mille põletamisel õhku paiskuvate kahjulike ühendite vältimiseks on võetud kasutusele erinevad filtrid ja muud abinõud.

Külastati ka ülikoolilinnakut ja innovatsioonikeskust Campus Eventstad’i Kesk-Norras, kus kohalikuks atraktsiooniks on muuhulgas põhjapõdrad, keda hoitakse ülikooli territooriumil uurimisotstarbeks. Näiteks katsetab üks start-up ettevõte koostöös innovatsioonikeskusega spetsiaalse männipuumäärde väljatöötamist, tänu millele jätaksid põhjapõdrad puukoore söömata ja kahjustamata.

Põder Norra rakendusteaduste ülikooli (Campus Evenstad) õuel Kesk-Norras. Foto: SEI Tallinn/Kerli Kirsimaa

Kokkuvõttes pakkus õppereisil nähtu ohtralt eeskuju ja ideid, kuidas saaks Rootsis ja Norras toimivaid praktikaid ja klastreid Eestis rakendada ning ellu kutsuda, et kohalikku biomajanduse potentsiaali elavdada.

 

Projekt Rdi2CluB kestab aastani 2020 ja projekti järgmisteks sammudeks on tutvustada veebipõhist andmebaasi biomajanduse potentsiaali kaardistamisest Eesti, Euroopa ja globaalsel tasandil.

 

Loe ka Rdi2CluB esimesest õppereisist Hollandisse: