Kliimariskidega kohanemine Läänemere regioonis

Kuigi kõigil Läänemere piirkonna riikidel on olemas kohanemisstrateegiad ja/või -plaanid, milles võetakse arvesse ka kliimariske, siis nende dokumentide rakendamise ulatus erineb kohalikul tasandil üsna palju. Avaldasime selle kohta 2019. aastal ka ülevaatearuande. Lisaks leidsime tookord, et kohaliku tasandi plaanid kipuvad kliimariske vaatama üsna kitsalt, mis tähendab, et peamiselt arvestatakse just veega seotud riske. Meie uus aruanne püüab seda kitsaskohta parandada ning toob välja piirkonna kõik peamised ohud, sealhulgas ka piiri tagant tulevad ohud, ning nende võimalikud kaudsed mõjud.

Uurisime ka seda, kuidas neid riske võetakse arvesse riiklikes katastroofidega seotud riskihinnangutes. Me soovisime välja töötada nn Läänemere piirkonna versiooni Euroopa Komisjoni 2017. aasta aruandest, milles hinnati liikmesriikide riskianalüüse üle terve Euroopa Liidu, lähtudes analüüsides käsitletud kliimariskidest ja nende kuhjuvatest tagajärgedest. Euroopa Keskkonnaagentuuri aruandes jõuti järeldusele, et riiklikud riskianalüüsid on kliimaprobleemidega arvestamise osas üsna erinevad. See info tegi meie jaoks asja keeruliseks, kuna paljude riikide riskianalüüsid pole avalikult kättesaadavad. Meie läbivaadatud dokumentide põhjal on aga selge, et riiklikel riskiplaanidel on veel arenguruumi. Näiteks leidsime, et isegi kui kliimateema oli riskianalüüsis arvesse võetud, siis ei olnud mitmel puhul selge, kas hinnangud põhinevad tuleviku kliima projektsioonidel või lihtsalt senistel kliimatrendidel.

Kliimaohtude aruandes keskendume nii Läänemere piirkonnas toimuva kliimamuutuse mõju tagajärgedele kui mõjudele, mis leiavad aset mujal, olles samal ajal kaudsemalt seotud ka Läänemere riikidega. Sellised looduskatastroofid nagu metsatulekahjud, tormid, üleujutused ja nendega kaasnevad tagajärjed ei tunne riigipiire. Nii võib näiteks metsatulekahjudest tekkiv suits levida tuulega üsna kaugele.

Kuna meie majandus sõltub suuresti nii inimeste kui ka kaupade liikuvusest, siis kõik tegurid, mis mõjutavad seda liikuvust, võivad omakorda doominoefektina mõjutada kogu ühiskonda. Prognoositavad kliimamuutuse mõjud on Läänemere riikides üsna erinevad, kuid samal ajal on naaberriikide seas paljud prognoositud mõjudest ka sarnased. See toob kaasa võimalused ühiseks õppimiseks ja üksteise toetamiseks.

Kuigi koroonaviiruse leviku põhjust ei omistata kliimamuutusele, siis peame arvestama tõsiasjaga, et kliimamuutus võib tulevikus suurendada pandeemiate ohtu. Praegune koroonakriisi olukord on näidanud pandeemia ülemaailmse mõju ulatust. Nii on kaudsed mõjud jõudnud tarneahelate kaudu meie majandusse, lisaks avalduvad mõjud ka meie tervisele, omavahelisele suhtlemisele ja ühiskonnaelu üldisele korraldusele. Need ulatuslikult kaasnevad ja nn kuhjuvad mõjud võivad piirata lisaks meie normaalsele eluviisile ka seda, kuidas reageerida järgmistele inimtekkelistele või looduslikele kriisidele. Möödunud aastast näeme, et koroonaepideemia kontekstis oli veelgi keerulisem reageerida näiteks tulekahjudele, troopilistele tormidele või erinevatele ühiskondlikele probleemidele, mis nõuavad inimeste omavahelist suhtlemist.

Projekti CASCADE käigus oleme näinud, et otseste ja kaudsete kliimamõjudega silmitsi seismine nõuab tulevikus senisest veelgi rohkem koostööd ja pikaajalist mõtlemist. Tähelepanu vajavad ka mitmed teised aspektid.

Esiteks on vaja läbi viia integreeritud kliimariskide hindamine, et suurendada teadlikkust kliimariskidest ja nende kaugeleulatuvast mõjust erinevatele eluvaldkondadele. Kohalike ametiasutuste jaoks tähendab see koostööd linnaplaneerijate, erakorralisteks olukordadeks valmisolekut planeerivate juhtide ja neist sõltuva esmatähtsa infrastruktuuri haldajate vahel.

Teiseks peaksid nii avalik sektor kui ka erasektor arvestama senisest enam prognoositavate kliimamõjudega, kuna vaid varasemalt toimunud suundumustele tuginedes võivad kohanemisstrateegiatesse jääda lüngad.

Kolmandaks on oluline piiriülene koostöö kohanemis- ja valmisolekustrateegiates kooskõla tagamiseks. Koostöö võib alata näiteks kliimariski hindamise tulemuste jagamisest, kuid võib jätkuda ka ühiste strateegiate või tegevuskavade ettevalmistamisega.

Lisaks on vaja valmistuda nii kliimamuutuse otsesteks kui kaudseteks mõjudeks. Samuti on oluline olla teadlik oma haavatavustest nii riskide osas, mis tulenevad asukohast Läänemere piirkonnas, kui ka riskide osas, mis pärinevad naaberaladelt.

See aruanne ei anna lõplikke vastuseid, aga võtab kokku, et kliimamuutuse mõjud ja neile sobilikult vastavad tegevused on alati sõltuvad kohalikust kontekstist. Aruanne annab ülevaate, kuidas katastroofiriskide vähendamine ja nendega kohanemine on seotud väga paljude teiste ühiskonna valdkondadega ning miks tuleb seetõttu arusaama riskide vähendamise olulisusest levitada. Aruanne on üks CASCADE’i projekti käigus valminud “töövahenditest”, mis on kohandatud kasutamiseks justnimelt Läänemere ala kohaliku ja piirkondliku tasandi osapooltele.