• Q

    Viimasel ajal on ellu kutsutud palju projekte, mille eesmärk on olnud Läänemere veekvaliteedi parandamine. Mille poolest erinevad WATERDRIVE`i poliitikasoovitused varasematest?

    A

    Viimastel aastakümnetel on tõepoolest sadades teadusprojektides, kohtumistel ja töörühmades pakutud välja võimalusi Läänemere eutrofeerumise vähendamiseks. Samuti on ellu kutsutud HELCOM – üheksat riiki ja Euroopa Liitu hõlmav piirkondlik koostööorganisatsioon, mille eesmärk on kaitsta Läänemere merekeskkonda kõigi saasteallikate eest. WATERDRIVE projektis välja töötatud soovitused erinevad ehk selle poolest, et põhinevad paljude sidusrühmade panusel. Esiteks tegime ülevaate Euroopa Komisjoni, HELCOMi ja ühise Läänemere teadus- ja arendusprogrammi BONUS viimase kuue aasta jooksul antud soovitustest. Teiseks arutasime projektipartneritega, mida tuleks teisiti teha ja kolmandaks küsisime Läänemere ümbruse põllumajandustootjatelt ja kohalikelt omavalitsustelt, mis on jätkusuutliku vee ja mulla majandamise peamised takistused. Seega põhinevad need poliitikasoovitused paljude valdkonnas tegutsejate laiapõhjalisel kogemusel.

  • Q

    Läänemerd ümbritsevad väga erinevate tingimustega riigid. Kuidas saab poliitikasoovitusi kohandada kohalikele oludele?

    A

    Kui olime kokku leppinud ühises seisukohas põllumajandusmaastike vee- ja mullakvaliteedi parandamiseks, paluti projektipartneritel teha meetmete ettepanekuid oma riigi kontekstis. Riigi kontekst on tõepoolest väga oluline, kuna keskkonnatingimused, nagu näiteks vee kättesaadavus või hüdrogeoloogiline keskkond, ning vee ja maastike haldamise struktuur on regiooniti üsna erinevad. Kogusime ka kokku pika nimekirja riigipõhistest meetmetest, millega WATERDRIVE`i soovitusi ellu viia.

  • Q

    Milline on põllumeeste roll Läänemere seisundi parandamisel ja kuidas neid sellesse kaasata?

    A

    Toitained suubuvad Läänemerre eelkõige põllumajanduse kaudu, seega on põllumeestel ülioluline roll veemajanduses ja keskkonnaseisundi parandamisel. Kliimamuutus muudab toidu tootmist veel keerukamaks veepuuduse või üleujutuste tõttu. Mõlemad olukorrad mõjutavad mulla kvaliteeti ja seega ka põllukultuuride saagikust ning tootja majanduslikku jätkusuutlikkust. Jõudsime WATERDRIVE projektis järeldusele, et parimaid lahendusi nii toidu tootmiseks kui ka keskkonnale on võimalik saavutada asutustel ja nõustajatel põllumajandustootjatega koostöös.

  • Q

    Vesi voolab piiriüleselt ning ühe riigi tegevus ja poliitika mõjutavad ka teisi riike. Kui oluline on valitsustevaheline koostöö veekvaliteedi parandamisel?

    A

    Piiriülene koostöö on ülimalt oluline. HELCOMil on enam kui 40 aasta kestel olnud valitsustevaheliste otsuste tegemisel otsustav roll Läänemere hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Alates 2007. aastast on selle eesmärgi nimel rakendatud tegevuskava. Seega tuleks küsida, miks ei saavutata Läänemere head keskkonnaseisundit 2021. aastaks ,nagu HELCOMi liikmed on kokku leppinud? Läänemeri on ökosüsteem, milles muutuste mõju avaldumine võtab aega. Samuti võtavad aega nii poliitilised otsused kui ka tegevusteni jõudmine, kuigi vajalike otsuste tegemine võib tunduda lihtne. Ühistes seisukohtades ja tegevustes kokkuleppele jõudmine on samuti keeruline. Kuid Läänemere ökosüsteemi tervise parandamise tempo hoidmiseks on läbirääkimisi ja otsuste vastuvõtmist võimaldav HELCOMi platvorm ülioluline.

  • Q

    Kes on põllumajandusnõustajad ja milline on nende roll? Kus on nende teenuseid praeguseks edukalt kohandatud?

    A

    Põllumajandusnõustajatel on ainulaadne roll põldude veemajanduse ja mullaharimise parandamisel. Ühelt poolt on neil praktilisi teadmisi ja oskusi põllumeeste nõustamiseks, kuid teisalt ka valmisolekut koostööks. Nõustajate ja põllumeeste teadmiste ja oskuste sünergia annab parimad lahendused sellistes küsimustes nagu külvikorrad, toitainete lisamine, puhverribade rajamine põldude ja veekogude vahele ning tehismärgalade paigutus.

  • Q

    Poliitikasoovitustes on ettepanek laiendada valgala ametnike tegevust. Kes nad on ja miks on nad olulised?

    A

    Valgala ametniku ülesanne on valgalal veega seotud meetmete rakendamise korraldamine. Praegu tegutsevad valgala ametnikud valitsuse toel Taanis ja Rootsis. Taanis rahastavad 25 valgala ametnikust koosnevat nelja-aastast katseprogrammi valitsus ja  põllumajandustootjad, eesmärgiga pakkuda parimaid lahendusi vee ja mulla majandamiseks. Ka Baltimaades on huvi sarnaste ametikohtade loomiseks olemas. Meie põllumajandustootjate ja kohalike omavalitsuste seas korraldatud uuringud on näidanud, et vaja on paremat teabevahetust ja parimate tavade levitamist valgala tasandil.