Selleks luuakse koostöös ametnike, linnaplaneerijate ja linnaelanikega andmete- ja osaluspõhine planeerimismudel, mida testitakse esmalt rohealade kavandamisel Tallinnas ja Helsingis.

Läbi rohealade võrgustiku laiendamise ja looduspõhiste lahenduste rakendamise on võimalik linnades parandada kliimamuutustega kohanemise võimekust ja ühtlasi ka linnaelanike tervist.

Tallinnas on projektiala 13,5 kilomeetri pikkune linnaruumikoridor ehk Putukaväil – liigirikas niiduilmeline looduskeskkond, linnaosade vaheline rohekoridor ja liikumisruum inimestele , mis läbib 6 linnaosa.

B.Greeni projekti rahastab Kesk-Läänemere programm. Projekt kestab 1.02.2020 kuni 31.12.2022.

Projekti juhtpartner on Helsingi linna innovatsiooniettevõte Forum Virium Helsinki , partnerid Tallinna Strateegiakeskuse ruumiloome osakond ja SEI Tallinn.

Külasta projekti kodulehte https://bgreen-project.eu/ 

Linnaelanike uuring

2021. aastal viidi Tallinnas ja Helsingis läbi uuring, mis keskendus kahele projektiga seotud alale: Kalasatama piirkond Helsingis ja Putukaväil Tallinnas. Uuringu eesmärk oli kaardistada Helsingi ja Tallinna elanike hoiakud ja arusaamad rohelise infrastruktuuri planeerimise ning erinevate kaasamismeetodite kohta.

Uuringu tulemused

Kliimasensorid Tallinnas

Linnades on kuumastress tugevam kui maapiirkondades, kuna rohkem on hooneid, asfalteeritud tänavaid ja parklaid, mis moodustavad n-ö kuumasaari. Et kuumaga toime tulla, vajame linnaruumi rohelisi ja siniseid alasid – parke, puid tänavate ääres, läbilaskvaid pinnaseid.

2022. aasta kevadel paigaldati B.Green projekti raames Tallinna linna 18 kliimasensorit, mis mõõdavad temperatuuri, suhtelist õhuniiskust ja sademeid.

Mõõtmistulemused annavad vajaliku teadmise selle kohta, kuidas kuumalained Tallinna mõjutavad ning kus võiks rohealade planeerimine olla abiks elamisväärsema keskkonna loomisel.

Tallinnast saab 2023. aastal Euroopa roheline pealinn. Mis teeb Tallinnast rohelise linna ja kas sellest piisab, uuris videoloos SEI Tallinna praktikant Emile Neimry.