Ratturid Putukaväilal, Tallinnas. Foto: Anette Parksepp
Projekti B.Green üks eesmärke oli välja töötada digitaalse kaasava linnaplaneerimise mudel, mis edendaks mitmeotstarbelise rohetaristu lahenduste eelplaneerimist Läänemere piirkonnas. Projekti raames on katsetatud Helsingis ja Tallinnas rohelahendusi, millesse on kaasatud nii elanikud kui ka ametnikud, linnaplaneerijad ja teised eksperdid.
Läbi rohealade võrgustiku laiendamise ja looduspõhiste lahenduste rakendamise on võimalik linnades parandada kliimamuutustega kohanemise võimekust ja ühtlasi ka linnaelanike tervist.
Helsingis on projektialaks Kalasatama piirkond. Tallinnas on projektialaks 13,5 kilomeetri pikkune linnaruumikoridor ehk Putukaväil.
Putukaväil
Putukaväil on liigirikas niiduilmeline looduskeskkond, linnaosade vaheline rohekoridor ja liikumisruum inimestele, mis läbib 6 linnaosa. Putukaväil kulgeb piki endist raudteetammi ja tänast kõrgepingeliinide koridori. Kõrgepingeliinide viimisel maakaablisse vabaneb potentsiaal ülelinnaliseks lineaarpargiks.
Ilmaandurid Tallinnas
Linnades on kuumastress tugevam kui maapiirkondades, kuna rohkem on hooneid, asfalteeritud tänavaid ja parklaid, mis moodustavad n-ö kuumasaari. Et kuumaga toime tulla, vajame linnaruumi rohelisi ja siniseid alasid – parke, puid tänavate ääres, läbilaskvaid pinnaseid.
2022. aasta kevadel paigaldati SEI Tallinna eestvedamisel Tallinna linna 18 ilmaandurit, mis mõõdavad temperatuuri, suhtelist õhuniiskust ja sademeid.
Mõõtmistulemused annavad vajaliku teadmise selle kohta, kuidas kuumalained Tallinna mõjutavad ning kus võiks rohealade planeerimine olla abiks elamisväärsema keskkonna loomisel.
Kõik huvilised saavad tutvuda 18 ilmaanduri infoga reaalajas ning näha ka ilmaprognoosi järgnevateks tundideks ja päevadeks.
Ilmaandur Tallinnas. Foto: Anette Parksepp
Käsiraamat rohetaristu planeerijatele
Projekti raames on katsetatud Helsingis ja Tallinnas rohelahendusi, millesse on kaasatud nii elanikud kui ka asjatundjad. Käesoleva käsiraamatu eesmärk on anda linnaplaneerijatele ja teistele huvirühmadele soovitusi rohetaristu planeerimiseks. Käsiraamatus pakutakse välja digitaalseid ja kaasavaid (töö)vahendeid, mis abistaksid rohetaristu planeerijaid oluliste probleemkohtade lahendamisel planeerimisprotsessis. Need töövahendid ja seonduvad protsessid on välja töötanud kaks projektis B.Green osalevat pealinna – Helsingi ja Tallinn. Lisaks on kirjeldatud teiste Kesk-Läänemere piirkonna linnade kogemusi.
Käsiraamatu koostamisel on tuginetud lähtekohtadena järgmistele teemadele: rohetaristu, kliimamuutus ja vastupanuvõime, probleemkohad rohetaristu planeerimisel, koostööpõhine planeerimine, digivahendid, huvirühmade kaasamine.
Linnaelanike uuring
2021. aastal viidi Tallinnas ja Helsingis läbi uuring, mis keskendus kahele projektiga seotud alale: Kalasatama piirkond Helsingis ja Putukaväil Tallinnas. Uuringu eesmärk oli kaardistada Helsingi ja Tallinna elanike hoiakud ja arusaamad rohelise infrastruktuuri planeerimise ning erinevate kaasamismeetodite kohta.
Tallinnast saab 2023. aastal Euroopa roheline pealinn. Mis teeb Tallinnast rohelise linna ja kas sellest piisab, uuris videoloos SEI Tallinna praktikant Emile Neimry.
- ERR (18.09.2022) Andreas Hoy: Tallinn vajab rohkem rohealasid
- Pealinn (17.05.2022) FOTOD JA VIDEO Putukaväila roheala saab peagi sensorid, millega mõõdetakse temperatuuri, suhtelist õhuniiskust ja sademeid
- Pealinn (3.9.2020): Tallinn osaleb rahvusvahelises rohelise kiirtee projektis
- Pealinn (30.6.2020): Tallinna kavandatakse 13,5 km pikkune rohekiirtee
- ERR (28.6.2020): Tallinn planning to build 13.5-kilometer green corridor for €1.3 million
- Postimees (26.6.2020): Tallinn kavandab 1,3 miljoni eurost rohekoridori
- Accelerista (26.6.2020): Lisaks putukaväilale saame ka “rohelise kiirtee” Põhja-Tallinnast Hiiuni
- Rus Delfi (26.6.2020): В Таллинне появятся ”зеленые” велокоридоры
Projekti partnerid
- Forum Virium Helsiniki
- Tallinna Strateegiakeskus
- SEI Tallinn
Projekti rahastus
B.Greeni projekti rahastab Kesk-Läänemere programm. Projekt kestab 1.02.2020 kuni 31.12.2022.