Üleminek kliimaneutraalsele elektritootmisele Eestis

Eesti elektrivõrk on üha enam ühendatud EL-i naabritega ning viimastel aastatel on Eesti hakanud taastuvenergiat importima, vähendades samal ajal põlevkivienergia tootmist. Kuid mitmed aruanded (sealhulgas SEI Talinna 2019 a töö „Kliimaneutraalsuse saavutamine Eestis“) on näidanud, et 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks pole see piisav.

Käesoleva projekti eesmärk oli aidata Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil panna paika kliimaneutraalsuse saavutamise strateegia aastani 2050, mis oleks kooskõlas Euroopa roheleppe eesmärkidega. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks peab Eesti valitsus hindama, milliseid tehnoloogiaid ja poliitikameetmeid oleks järgmise kolmekümne aasta jooksul võimalik kasutada, et vähendada elektritootmise süsinikuheidet. Aruande üldine eesmärk on teha ettepanekuid Eesti majandusarengut toetavate reformide kohta, mis aitaksid vähendada elektritootmise süsinikuheidet, võttes arvesse ka sotsiaal-majanduslikke mõjusid.

Uuringu tulemused annavad Eesti poliitikakujundajatele seega ülevaate süsinikuvaba elektritootmiseni viivate alternatiivsete stsenaariumite ellu rakendamisega seotud kuludest ja tuludest. Samuti antakse tõenduspõhiseid soovitusi tulevaste poliitikameetmete kohta, mis toetaksid Eesti üleminekut vähese süsinikuheitega elektrienergia tootmisele.

Uuringus vaadeldi võrdlusstsenaariumi ehk seniste trendide jätkumist ja seitset kliimaneutraalset stsenaariumi: taastuvenergia ja salvestus (avamere tuuleenergia), tuumaenergia, süsiniku püüdmine ja kasutamine (CCU), taastuvgaas, kõik tehnoloogiad, 1000 MW juhitav võimsus, kõik tehnoloogiad ilma netoimpordita.

Projekt koosnes kaheksast omavahel seotud ülesandest. Neist esimene oli lähteraport, mille käigus lepiti kokku ühine arusaam edasisest protsessist ning projekti oodatavatest tulemustest. Teine aruanne võttis kokku modelleerimiseks vajalikud alusandmed. Kolmas aruanne keskendus stsenaariumide modelleerimisele, milles analüüsiti võimalikke viise, kuidas Eestis 2050. aastaks üle minna väiksema süsinikuheitega elektritootmisele. Neljas aruanne keskendus analüüsitud kliimaneutraalsuse saavutamise stsenaariumide sotsiaalmajanduslikule mõjule. Viies aruanne keskendus peamistele riskidele, mis võivad stsenaariumide edukat elluviimist takistada. Analüüs käsitles viite riskivaldkonda: regulatiivsed, tehnoloogilised, sotsiaalsed ja keskkondlikud, energiaturu ning majandusriskid. Kuuendas aruandes hinnati stsenaariumide modelleerimise aluseks olevate oluliste eelduste usaldusväärsust. Seitsmendas aruandes võeti kokku eelneva analüüsi tulemused ja pakuti nende põhjal välja tegevused, mis aitaks stsenaariume ellu viia.

Lõpparuande eesmärk oli teha projekti senisest käigust kokkuvõte ja anda projekti tulemuste, aga ka tulemuste hindamise ja jälgimise põhjal soovitusi edaspidiseks. Lõpparuanne käsitleb kõiki projekti tulemusi ja annab ülevaate projektis ilmnenud raskustest ja nende ületamisest.

Projekti partnerid

• Trinomics (juhtpartner, Holland)
• Tallinna Tehnikaülikool, TalTech (Eesti)
• E3-Modelling (Kreeka)

Projekti rahastaja

Uuring tehti Euroopa Liidu rahastamisel struktuurireformi tugiprogrammi kaudu ja koostöös Euroopa Komisjoni struktuurireformide toe peadirektoraadiga (DG REFORM).