see in English
ELi eesmärk on saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, mille saavutamine on järgmise 30 aasta jooksul suur ühiskondlik, majanduslik ja poliitiline katsumus. Climate Recon 2050 on osa ühisprojektist „ELi kliimameetmete dialoogid“, milles käsitletakse kliimaneutraalsuse saavutamiseks keskse tähtsusega protsesse: (1) kliimapoliitika muutmine ELi reformi keskseks teemaks (Conference on the Future of Europe); (2) pikaajaliste riiklike kliimastrateegiate väljatöötamine ja rakendamine.
2020–2022
Pikaajalised kliimastrateegiad, mis annavad tõuke ka lähiperioodi riiklikele strateegiatele ja tegevuskavadele, on süsinikuneutraalsele majandusele üleminekul keskse tähtsusega. Kõik ELi liikmesriigid peavad 2020. aastaks kinnitama oma pikaajalised riiklikud kliimastrateegiad, paljud neist esimest korda. Olemasolevate riiklike strateegiate vahel esineb märkimisväärseid kvalitatiivseid erinevusi, mis viitavad, et liikmesriikidel on analüüsi- ja modelleerimisvõimekus pikaajaliste planeerimisprotsesside rakendamisel ebaühtlane. Käesolev projekt toetab väljavalitud ELi piirkondade pikaajaliste kliimastrateegiate rakendamist ning võrdlusanalüüsi teiste riikide strateegiatega, aidates sihtriikidel orienteeruda keerulisel ELi poliitikamaastikul ning pakkudes võimalust õppida teistelt liikmesriikidelt.
Projekti pikaajalised eesmärgid on:
Projekt koosneb kolmest omavahel seotud tegevusest:
1) Valitsuste ekspertidele suunatud seminarid
2) Piirkondlike kliimastrateegiate analüüs ning teemakohased seminarid, mille käigus luuakse koostöövõimalused ELi liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade vahel sihtpiirkondades (Visegradi riigid, Balti riigid, Rumeenia / Bulgaaria, Sloveenia / Horvaatia ja Lääne-Balkani riigid)
3) Erinevad teavitustegevused, sh. erinevatele sihtgruppidele suunatud üritused ja veebipõhine informatsiooni jagamine.
Projekti rahastab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI).
Esimeses raportis analüüsiti kolme Balti riigi strateegiaid, et hinnata nende tugevaid ja nõrku külgi ning tuua välja läbivaid probleeme ja soovitusi järgmisteks ajakohastamisteks. SEI Tallinna korraldatud seminaril septembris nõustusid kolme riigi huvipooled, et oluline on leida tulevikus võimalusi, et senisest enam pikaajaliste strateegiate koostamisel koostööd teha.
Teine raport võttis luubi alla maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) ning süsinikutehnoloogiate käsitlemise EL riikide pikaajalistes strateegiates ning nende rolli kliimaneutraalsuse saavutamisel. Lisaks tõi raport esile peamised antud valdkonda puudutavad väljakutsed ja puudujäägid riikide pikaajalistes visioonides ning pakkus välja viise, kuidas teemat senisest enam strateegiatesse integreerida.
Head of Unit, Senior Expert (Sustainable Cities and Resilient Communities Unit)
SEI Tallinn
Project / Projekt TRANS4BIO uurib, kuidas energiaüleminekut saab ellu viia viisil, mis toetab ühteaegu kliimaeesmärke, elurikkuse säilimist ja inimeste heaolu.
2026 - 2029 / About Cities, Climate policy, Public policy and Renewables
Perspective / ENMAK 2035 on liiga ettevaatlik arengukava, milles pole Eesti majandust toetavat plaani, leiab SEI Tallinna vanemekspert Ivo Krustok.
20 January 2026 / About Climate policy, Fossil fuels, Public policy and Renewables
Project / Rohereformi indikaatorite projekt pakub välja näitajad, mille põhjal hinnata Eesti edusamme rohelises üleminekus.
2024 - 2025 / About Climate policy, Public policy and Sustainable Development Goals