Eesti on Euroopa Liidu liikmesriigina Pariisi kliimakokkuleppe osaline, järgides EL-i vastavat Pariisi kliimakokkuleppe täitmise aluseks olevat energia- ja kliimapoliitikat. Euroopa Liit on seadnud kliima- ja energiaeesmärgid ja vastavad sihttasemed peamiselt kahele ajaperioodile: 2020 ja 2030. Teekaart aastani 2050 on alles koostamisel. Nii Eesti kui teised EL-i liikmesriigid rakendavad ühiseid EL-i kliima- ja energiapoliitika eesmärke siseriiklike poliitikate ja arengukavade kaudu.
Käesolevas töös analüüsiti Eesti strateegilisi planeerimisdokumente, mis peaksid panustama Pariisi kliimakokkuleppesse. Seega taandub küsimus leppe rakendamise seisu kohta eelkõige küsimuseks, kuidas on Eesti edenenud Euroopa Liidu kliima- ja energiaeesmärkide ja sihttasemete rakendamisel. Antud uurimus püüab sellele küsimusele vastata. Uurimuses ei analüüsita meetmeid, mida on juba võetud või mida tuleks võtta energia-eesmärkide ja sihttasemete saavutamiseks.
Vastuseks küsimusele, kas Eesti täidab Pariiski kliimakokkulepet, võib uurimuse põhjal öelda, et lühikeses perspektiivis ehk aastaks 2020 Eesti võetud kohustusi tõesti täidab, v.a eesmärki saavutada taastuvenergia kasutamine 10% ulatuses transpordis, kus sihttasemest mahajäämus on suur.
Aastaks 2030 seni kokkulepitud eesmärkide ja sihttasemete saavutamine eeldab aga lisameetmeid kõigis valdkondades, sest seatud eesmärgid ja sihttasemed on ambitsioonikamad ja eeldavad suuremaid muudatusi KHG heitmete allikates ja heitmete vähendamisel nii ETS kui non-ETS sektorites.
