Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemeksperdid Helen Poltimäe ja Kaja Peterson analüüsid 7. juulil 2005. aastal valitsuse kinnitatud ökomaksureformi lähtealuste realiseerumist ja jõudsid järeldusele, et kahjuks pole muudatused Eesti maksupoliitikas suutnud keskkonnamõjusid oluliselt vähendada.
Kui 13 aastat tagasi loodeti maksureformiga tuua positiivseid muutusi tootjate ja tarbijate keskkonnakäitumises, siis aastaks 2018 ei ole seda enamikes valdkondades õnnestunud saavutada. Eestis on perioodil 2005-2017 kasvanud nii otsene materjalisisend (materjali kasutus), energiamahukus kui ka sõiduautode arv, samuti pole oluliselt paranenud sõidukipargi vanuseline jaotus. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega oleme paljude näitajate osas „negatiivses tipus“. Positiivne trend on taastuvelektri osakaalu oluline suurenemine, kuid põlevkivielektril on endiselt väga suur roll. Paljude maavarade puhul puuduvad Eestil pikaajalised plaanid ja uuringud, mis käsitleks kaevandamise erinevaid mõjusid pikaajalises perspektiivis.
Design and development by Soapbox.