Eesti toidukauplustes jääb müümata 22 miljoni euro väärtuses toiduaineid aastas

SEI Tallinna uuringu kohaselt kantakse Eesti toidukauplustes maha ligikaudu 22 miljoni euro väärtuses ehk 12 000 tonni toiduaineid aastas.

„Võrreldes paljude teiste Euroopa arenenud riikidega tekib Eesti toidukauplustes ja toiduainetööstuses toidujäätmeid vähem, mis on iseenesest väga positiivne. Seda mõjutavad ka siinse elanikkona väiksemad sissetulekud ja toidu tarbimise kogused. Samas tingivad tänased kaubanduse müügistrateegiad ja tarbijate käitumisharjumused selle, et teatud toiduaineid on väga keeruline enne realiseerimistähtaega maha müüa. Probleemi aitaks lahendada täpsem planeerimine ja tarbijate teadlikkuse tõstmine,“ kommenteeris SEI Tallinna programmijuht Harri Moora.

Enim jääb kauplustes müümata puu- ja köögivilju (47%), seejärel liha- ja kalatooteid (18%) ning pagaritooteid (13%). Valmistoidu ja piimatoodete osakaal maha kantud toiduainete hulgas on 10% ringi, selgus uuringus.

„Samuti on tänapäevase kaubanduse olemuse tõttu kaubandusettevõtetel toidukauba müüki väga keeruline prognoosida. Tiheda konkurentsi tõttu peab kauplustes olema kogu lahtiolekuaja jooksul olemas lai valik erinevaid toidukaupu. Suur osa toidukaubast müüakse ka allahinnatud ja kampaaniatoodetena, kuna Eesti tarbija on väga hinnatundlik,“ kirjeldas Moora toidujäätmete tekkepõhjuseid. Lisaks aitavad toiduainete müügilt kõrvaldamisele kaudselt kaasa kaupade välimusele esitatavad kvaliteedinõuded ning kaubandusettevõtete töötajate teadlikkuse ja toidukäitlemise oskuste puudulikkus.

Toiduainetetööstuses tekkivate toidujäätmete kohta üheste järeldusi teha on raskem, kuna tootmisprotsessid ja ka toidujäätmete tekkepõhjused erinevad suuresti nii sektorite kui ka ettevõtete lõikes. Jäätmearuandluse järgi tekib Eesti toidutööstuses toidujäätmeid 3392 tonni, selles ei kajastu aga tootmisprotsessi käigus tekkinud ja eraldi kogutud kõrvalsaadused, mida jäätmetena ei klassifitseerita, aga mida enamasti ei ole võimalik ka inimtoiduna kasutada.

Oluline element toiduraiskamise vähedamisel on koostöö Toidupangaga. Kui paljud Eesti kaubandusettevõtted juba teevad Toidupangaga koostööd, siis toiduainetööstusettevõtted annetavad toiduained veel vähesel määral. „Takistavaks asjaoluks on tihtipeale nii transpordi, tööjõu kui ka sobivate hoiuruumide puudumine. Samuti raskendavad toiduainete annetamist õigusaktide nõuetes (maksuseadused ning toiduohutuse ja -hügieeni nõuded) esinevad ebaselgused,“ selgitas Moora.

Toidu raiskamise ja toidukao teema on nii maailmas kui ka Euroopas järjest olulisemaks muutumas. Euroopa Liidus tekib igal aastal hinnanguliselt ligikaudu 100 miljonit tonni toidujäätmeid, mis tähendab ressursside raiskamist, negatiivset mõju keskkonnale ja suurt kulu toidu raiskamise näol.

Eestis tekib jäätmearuandlusel põhinevatel andmetel toidujäätmeid üle 92 000 tonni aastas, suurem osa sellest (ligi 70 000 tonni) tekib kodumajapidamistes, ülejäänud osa aga toitlustusettevõtetes, toidukauplustes ja toiduainetööstuses.

Uuring viidi läbi 2015. aasta teises pooles Keskkonnaministeeriumi tellimusel. Uuringu käigus küsitleti 37 jae- ja hulgikaubandusettevõtet, lisaks viidi 11 eri tüüpi toidukaupluses läbi detailanalüüs, mille käigus jõuti kaalumise ja vaatluse teel realiseerimata jäänud toiduainete tekkepõhjusteni. Toiduainetööstuses küsitleti ja intervjueeriti 35 ettevõtet seitsmest põhilisest sektorist.

Tutvu uuringuga siin: Toidujäätmete teke Eesti kaubandus- ja toidutööstusettevõtetes

Tutvu ka 2015. aasta alguses valminud uuringuga: Toidujäätmete teke Eesti kodumajapidamistes ja toitlustusasutustes