Euroopa Liidu liikmesriigid on võtnud ühiselt eesmärgiks liikuda kliimaneutraalse ühiskonna poole. Iga liikmesriik on kohustatud välja töötama meetmed, mille rakendamise tulemusel on võimalik saavutada aastaks 2050 olukord, kus eri sektorite süsiniku koondheide on väiksem või võrdne metsandus- ja maakasutussektori seotava süsinikukogusega.

Riigikaitse ja julgeoleku sektori maht on Eestis ligikaudu 3,5% SKP-st. Sektoril on väga suur osa riigi taristust, sõidukitest ja varustusest, mis lubab eeldada ka ulatuslikku keskkonnajalajälge. Selleks, et riigikaitse ja julgeoleku sektoris kliimaambitsioonide saavutamisse panustada, on vaja esmalt välja selgitada, milline on sektori tänane mõju ehk keskkonna jalajälje ulatus, ning milliste meetmete rakendamine annaks  parima positiivse tulemuse.

Projekti eesmärk:

  • töötada välja keskkonnajalajälje sisendandmete struktuur
  • kaardistada Eesti kaitse- ja julgeolekusektori, täpsemalt Kaitseministeeriumi ning Siseministeeriumi haldusala tänane keskkonnajalajälg
  • pakkuda välja leevendusmeetmed, mis võtavad arvesse lisaks keskkonnaaspektidele ka riigi julgeoleku toimepidevuse tagamise
  • analüüsi- ja monitooringumudelite väljatöötamine, mille abil saavad riigikaitsesektori asutused edaspidi jälgida oma keskkonnajalajälje muutumist ajas, sealhulgas energia- ja materjalitarvet ning teha sellest lähtuvalt efektiivsemaid strateegilisi otsuseid ning kehtestada asjakohaseid juhiseid, näiteks keskkonnahoidlike riigihangete korraldamisel.

Uuringu viib läbi SEI Tallinn koostöös Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskusega.